Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu pöördumine Eesti avalikkuse poole
 

Eesti demograafilist olukorda jääb lähematel aastakümnetel mõjutama kaks olulist tegurit: rahvastiku loomuliku juurdekasvu peatumine ning muulaste suur osa elanikkonnas.

I Rahvastiku juurdekasv

Sündimuse kahanemise ja suremuse kasvu tõttu väheneb Eesti elanikkond praegu umbes 10 000 inimese võrra aastas. Seega võib ennustada Eesti rahvaarvu kahanemist ühe inimpõlve jooksul umbes 1,2 miljonini (neist eestlasi umbes 750 000). Kahanema läheb veelgi kiiremaks siis, kui sünnitusikka jõuab praegune kasin alaealiste generatsioon ning rahva demograafiline käitumine ei muutu. Peale rahva füüsilise väljasuremise ohu on sellel ka mitmeid majanduslikke tagajärgi: kahaneb noore tööjõu juurdekasv ja suureneb pensionäride hulk ühe töötaja kohta, mis tekitab uue immigratsiooni surve.

Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus on arutusel ettepanekud lastega peredele maksusoodustuste tegemiseks. Kavandatavad abinõud on vajalikud, kuid ebapiisavad, arvestades rahva demograafilise käitumise keerukust. Maksusoodustuste kõrval tuleks kaaluda veel teisi abinõusid. Olulised on ka psühholoogilist laadi tegurid. Liberaalse turumajanduse nö Eesti variant ei näe ette meetmeid sündimuse suurendamiseks. Meie meedia võimendab igati primitiivset käitumislaadi edu kohe ja iga hinna eest. Eeskujuna esitatavas käitumismudelis pole kohta lastele.

II Muulaste integratsioon Eesti ühiskonda

Vabariigi Valitsus on tänavu kevadel heaks kiitnud mitte-eestlaste Eesti ühiskonda integreerimise lähtekohad, milles väljendatud mõtted on igati asjakohased. Samal ajal me näeme ohtu, et selles dokumendis soovitatud abinõudest ei piisa kahe kogukonna lähendamiseks. Tahaksime juhtida tähelepanu järgmistele asjaoludele:

Eesti senine muulaspoliitika on lähtunud eeldusest, et kuna muulaste enamik on saabunud Eestisse okupatsiooni tulemusel, siis tuleb neid aktsepteerida Eesti kodanikena alles pärast integreerumist Eesti ühiskonda. Venekeelsete keskkoolide kaotamise kavad tähistasid suunda muulaste kiirendatud assimileerimisele hariduse kaudu. Muulaste integratsiooni on vaadeldud põhiliselt muulaste eneste probleemina.

Allakirjutanute arvates on muulaste tihedam integratsioon Eesti ühiskonda vajalik Eestile endale. Esiteks pole meid nii palju ja me pole nii rikkad, et võiksime loobuda eestlaste ja muulaste ühisest panusest Eesti riigi, majanduse ja kultuuri arengusse. Teiseks soodustab muulaste võõrandumine kogu ühiskonna ebastabiilsust. See avaldub muulaste ebakindluses oma tuleviku suhtes ja hirmus kaotada oma kultuuriline identiteet ning eestlaste hirmus uue okupatsiooni ees. Osa muulaste tõrjutus soodustab kriminaalset käitumist, mis on ohtlik kogu ühiskonnale, samuti loob see eeldused muulaste kasutamiseks kriisiolukorras viienda kolonnina. Ühiskonna ebastabiilsus võib saada takistuseks Eesti ühinemisel Euroopa organisatsioonidega ning anda meie suhtes ebasõbralikele jõududele ajendi Eestit süüdistada.

Teiste riikide kogemused näitavad, et muulaste kultuuriline integratsioon on pikaldane protsess, mis annab tulemusi alles põlvkondade vahetudes ning üksnes eeldusel, et tunnustatakse vastastikku eri kogukondade kultuurilist identiteeti. Seega näib otstarbekohane käsitleda integratsiooni ja kodakondsust senisest rohkem omaette, püüdes samas lahendada mõlemaid. Arvestades kooli otsustavat rolli muulaste kultuurilisel ja keelelisel kohanemisel Eesti ühiskonnaga, tuleb vene koolid integreerida tõhusamalt Eesti koolisüsteemi. Meie arvates ei ole reaalne loota, et vene koolides saaksid eesti keele, ajaloo, koduloo ja teiste Eestiga seotud ainete nõutaval tasemel õpetamisega hakkama mitte-eestlased. Seega tuleb nende ainete õpetamiseks välja või ümber õpetadaeesti päritoluga õpetajaid. Ei ole reaalne loota, et vene koolide juhtimisega tulevad toime inimesed, kes ei orienteeru vabalt nii eesti kui ka vene kultuuris. Ka vene koolidele Eestiga seotud ainete õpetamise metoodika ja vastavad õpikud vajavad põhjalikku revideerimist. Vene koolide kohandamisel Eesti koolisüsteemiga tuleks taotleda nende kujunemist eesti ja vene kultuuri levitamise keskusteks, kus õppetöö toimub nii eesti kui ka vene keeles.

Pakilistest probleemidest oleks vaja uurida võimalusi kodakondsuse saamisega seotud protseduuride parandamiseks, tehes seadusandluses või selle rakendamise korras vajaduse korral muudatusi, mille eesmärk oleks Eesti ühiskonna stabiilsuse suurendamine.

Hiljutine kodakondsuspoliitika muutmine Lätis näitab, et Balti riike saab asjaolude kokkulangemise korral asetada olukorda, kus korrektiive kodakondsuspoliitikas hakatakse tegema mõjukate suurriikide survel. Meie kodakondsuspoliitika kooskõlla viimine maailma avalikus arvamuses soositud liberaalsema suunaga ning vastuolude vältimine euroopalike humaansete printsiipidega on Eesti Vabariigi enda huvides.

Käesoleva pöördumisega tahame juhtida Eesti avalikkuse tähelepanu vajadusele leida poliitilisi lahendusi ja võtta praktilisi meetmeid Eesti demograafilise olukorra parandamiseks ja muulaste integratsiooni tõhustamiseks. Eesti riigi ja rahva püsimine ja arenemine sõltuvad oluliselt mõlemast tegurist.

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

akadeemik Jaak Aaviksoo

akadeemik Hillar Aben

akadeemik Jaan Einasto

professor Henn Elmet

akadeemik Jüri Engelbrecht

akadeemik Raimund Hagelberg

professor Mati Heidmets

professor Kaido Jaanson

akadeemik Ain-Elmar Kaasik

kirjanik Andres Langemets

akadeemik Erast Parmasto

professor Rein Raud

professor Jaan Ross

akadeemik Mihkel Veiderma

akadeemik Richard Villems

kirjanik Märt Väljataga

 

tagasi | avalehele

Akademischer Rat Academic Council Akadeemiline nõukogu Ümarlaud Kultuurirahastu