X
peatükk
RIIGIKAITSE
§ 124. Eesti kodanikud on
kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja
korras.
Usulistel või kõlbelistel põhjustel
kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema
asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras.
Kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette
teisiti, on kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik
põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. Piirata ei tohi
põhiseaduse §ides 8 lõiked 3 ja 4, 11-18, 20 lõige 3,
21-28, 32, 33, 36-43, 44 lõiked 1 ja 2 ning 49-51 ettenähtud
õigusi ja vabadusi. Kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute
õigusliku seisundi sätestab seadus.
Paragarhv 125. Tegevteenistuses olev isik ei tohi olla
muus valitavas ega nimetatavas ametis ega osa võtta ühegi erakonna
tegevusest.
§ 126. Riigikaitse korralduse sätestavad
rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.
Eesti kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide
korralduse sätestab seadus.
§ 127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on
Vabariigi President.
Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina
Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesanded sätestab
seadus.
Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib
rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe
ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse
ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
Paragarahv 128. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi
ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi
rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral
kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni
ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu
otsust.
§ 129. Eesti põhiseaduslikku korda
ähvardava ohu puhul võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või
Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega
välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige
kauem kolmeks kuuks.
Erakorralise seisukorra korralduse sätestab seadus.
§ 130. Erakorralise või sõjaseisukorra
ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega
ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi
ning panna neile kohustusi. Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on
sätestatud põhiseaduse §ides 8, 11-18, 20 lõige 3, 22,
23, 24 lõiked 2 ja 4, 25, 27, 28, 36 lõige 2, 40, 41, 49 ja 51
lõige 1.
§ 131. Erakorralise või sõjaseisukorra
ajal ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste
esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi.
Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kohaliku omavalitsuse
esinduskogude volitused pikenevad, kui nad lõpeksid erakorralise
või sõjaseisukorra ajal või kolme kuu jooksul, arvates
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest. Nendel
juhtudel kuulutatakse välja uued valimised kolme kuu jooksul, arvates
erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest.