XII
peatükk
ÕIGUSKANTSLER
§ 139.
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab
järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja
seadustele vastavuse üle.
Õiguskantsler analüüsib seaduste
muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta
talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse
§ides 76, 85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu
liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri,
Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele
võtmiseks.
§ 140. Õiguskantsleri nimetab ametisse
riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.
Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes
kohtuotsusega.
§ 141. Õiguskantsleril on oma kantselei
juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi
juhtimiseks.
Õiguskantsler võib
sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse
istungitest.
§ 142. Kui õiguskantsler leiab, et
seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku
omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega
vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see
kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega
kooskõlla.
Kui akt ei ole kahekümne päeva jooksul
põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb
õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks.
§ 143. Õiguskantsler esitab kord aastas
Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu
ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast
põhiseaduse ja seadustega.
§ 144. Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema
kantselei töö korralduse sätestab seadus.
§ 145. Õiguskantslerit saab kriminaalvastutusele
võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu
koosseisu enamuse nõusolekul.