XIII peatükk
KOHUS
§ 146. Õigust mõistab
ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab
õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. § 147. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena.
Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus.
Kohtniku saab ametist tagandada üksnes
kohtuotsusega.
Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude
olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis.
Kohtunike sõltumatuse tagatised ja
õigusliku seisundi sätestab seadus. § 148. Kohtusüsteem koosneb:
- maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest;
- ringkonnakohtutest;
- Riigikohtust.
Erikohtute loomise
mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus.
Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. § 149. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on
esimese astme kohtud.
Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad
apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab
kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi
põhiseadusliku järelevalve kohus.
Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab
seadus. § 150. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu
Vabariigi Presidendi ettepanekul.
Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu
esimehe ettepanekul.
Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President
Riigikohtu ettepanekul. § 151. Esinduse, kaitse, riikliku
süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse
kohtumenetluses sätestab seadus. § 152. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel
kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on
vastuolus põhiseadusega.
Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse
või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse
sätte ja mõttega. § 153. Kohtuniku saab ametisoleku ajal
kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettpanekul ja Vabariigi
Presidendi nõusolekul.
Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele
võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu
enamuse nõusolekul.
|