II
peatükk
PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA
KOHUSTUSED
§ 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti
kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti
kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud
Eesti kodakondsust.
Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta
Eesti kodakondsust.
Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise
tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus.
§ 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja
igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti
kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta
isikutel.
Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused
ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on
kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste
õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.
§ 10. Käesolevas peatükis loetletud
õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi,
vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest
või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning
sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult
kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate
õiguste ja vabaduste olemust.
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed.
Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele,
päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise
vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega
keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav
õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist
ühiskonnakihtide vahel.
§ 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse
kaitsele.
Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.
Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli
eest.
§ 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on
seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste
kohustus.
§ 15. Igaühel on õigus
pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes
asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu
põhiseaduse vastaseks tunnistamist.
Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab
põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või
toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja
vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.
§ 16. Igaühel on õigus elule. Seda
õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
§ 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
§ 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või
väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada
meditsiini- ega teaduskatsetele.
§ 19. Igaühel on õigus vabale
eneseteostusele.
Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste
kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste
õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
§ 20. Igaühel on õigus vabadusele ja
isikupuutumatusele.
Vabaduse võib võtta ainult seaduses
sätestatud juhtudel ja korras:
-
süüdimõistva kohtuotsuse
või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks;
-
kohtu korralduse täitmata jätmise
korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise
tagamiseks;
-
kuriteo või haldusõiguserikkumise
ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult
kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema
pakkumineku vältimiseks;
-
alaealise üle kasvatusliku järelevalve
sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette,
et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine;
nakkushaige, vaimuhaige,alkohooliku või
narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik;
-
ebaseadusliku Eestisse asumise
tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või
välisriigile väljaandmiseks.
Kelleltki ei tohi võtta
vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma
mingit lepingulist kohustust.
§ 21. Igaühele, kellelt on võetud
vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse
võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus
teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale
antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda
temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest
oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud
juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses
tõe väljaselgitamise huvides.
Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne
kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule
viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil.
§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos
süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud
süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma
süütust tõendama.
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma
lähedaste vastu.
§ 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista
teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo
toimepanemise ajal.
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui
see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise
toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise
toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.
Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada
teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult
süüdi või õigeks.
§ 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt
üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu
alluvusse.
Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise
juures.
Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses
sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada
kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või
inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad
alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid.
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud
juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad
teisiti.
Igaühel on õigus tema kohta tehtud
kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata
kõrgemalseisvale kohtule.
§ 25. Igaühel on õigus talle
ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja
materiaalse kahju hüvitamisele.
§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja
eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende
ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses
sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra
või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo
tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
>§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning
ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Abikaasad on võrdõiguslikud.
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi
ja hoolitseda nende eest.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate
liikmete eest.
§ 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.
Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse,
töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid,
ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei
sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga
ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja
kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida
tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada
selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta
teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis
viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt
tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus
või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku
tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning
töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema
süüdimõistetu.
Riik korraldab kutseõpet ja abistab
tööotsijaid töö leidmisel.
Töötingimused on riigi kontrolli all.
Töötajate ja tööandjate
ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja
tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja
seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela.
Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus.
Töövaidluste lahendamise korra sätestab
seadus.
§ 30. Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes
omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega.
Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka
välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega.
Seadus võib piirata mõne kategooria
riigiteenistujate õigust tegelda ettevõtlusega ja koonduda
tulundusühendustesse (§ 31) ning õigust kuuluda erakondadesse
ja mõnda liiki mittetulundusühendustesse (§ 48).
§ 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda
ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse.
Seadus võib sätestada selle õiguse
kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see
õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel
välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja
võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta
võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras
üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel,
kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus
pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine,
hüvitus või selle suurus.
Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata,
kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi
kasutada üldiste huvide vastaselt.
Seadus võib üldistes huvides sätestada
vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda
liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik.
Pärimisõigus on tagatud.
§ 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi
eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida,
välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra,
tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo
tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe
väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,
on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda
võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste
õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse
ja katastroofi koral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna
kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse
ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.
§ 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist.
Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras
piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse
täitmiseks.
§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist
välja saata ega takistada Eestisse asumast.
Ühtki Eesti kodanikku ei tohi välisriigile
välja anda muidu, kui välislepingus ettenähtud juhtudel ning
vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras. Väljaandmise otsustab
Vabariigi Valitsus. Igal väljaantaval on õigus vaidlustada
väljaandmine Eesti kohtus.
Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse.
§ 37. Igaühel on õigus haridusele.
Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses
kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides
õppemaksuta.
Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja
kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse
alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas
erakoole.
Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
Igaühel on õigus saada eestikeelset
õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib
õppeasutus.
Hariduse andmine on riigi järelevalve all.
§ 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on
vabad.
Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses
ettenähtud piires autonoomsed.
§ 39. Autoril on võõrandamatu
õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.
§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu-
ja mõttevabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba.
Riigikirikut ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos
teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei
kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
§ 41. Igaühel on õigus jääda
truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.
Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.
Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta
õiguslikule vastutusele.
§ 42. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja
nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega
talletada andmeid tema veendumuste kohta.
§ 43. Igaühel on õigus tema poolt
või temale posti, telegraafi, telefoni või muul
üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid
võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud
juhtudel ja korras.
§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada
üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja
nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti
kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja
arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud
korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi
ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.
Seaduse alusel võib seda õigust piirata
teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise
saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise
või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on
käesoleva §i lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused
võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja
kodakondsuseta isikul.
§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada
ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis,
pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata
avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste,
tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust
piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti
tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või
konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja
eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Tsensuuri ei ole.
§ 46. Igaühel on õigus
pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike
omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.
§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva
loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust
võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi
julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust
osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku
tõkestamiseks.
§ 48. Igaühel on õigus koonduda
mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad
kuuluda ainult Eesti kodanikud.
Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt
korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja
liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja
korra sätestab seadus.
Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle
eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra
vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus
kriminaalvastutust sätestava seadusega.
Ainult kohus võib õiguserikkumise eest
ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või
peatada, samuti teda trahvida.
§ 49. Igaühel on õigus säilitada
oma rahvuskuuluvus.
§ 50. Vähemusrahvustel on õigus luua
rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia
seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
§ 51. Igaühel on õigus
pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute
poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.
Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest
on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja
kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle
vähemusrahvuse keeles.
§ 52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste
asjaajamiskeel on eesti keel.
Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel,
võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja
korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike
enamiku keelt.
Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste
keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses
sätestab seadus.
§ 53. Igaüks on kohustatud säästma
elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale
tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
§ 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav
põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.
Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul
õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele
omaalgatuslikku vastupanu.
§ 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja
kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku
korda.