IV
peatükk
RIIGIKOGU
§ 59.
Seadusandlik võim kuulub Riigikogule.
§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu
liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte
alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.
Hääletamine on salajane.
Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt
kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.
Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu
esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb riigikogu
eelmiste valimiste aastale.
Riigikogu erakorralised valimised toimuvad
põhiseaduse §ides 89, 97, 105 ja 119 ettenähtud juhtudel
varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast
valimiste väljakuulutamist.
Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise
seadus.
§ 61. Riigikogu liikmete volitused algavad
valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast
lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused.
Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele
asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema
põhiseaduslikule korrale.
§ 62. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega
kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste
avalduste eest Riigikogus või selle organites.
§ 63. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus
riigiametis.
Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud
kaitseväeteenistuse kohustusest.
§ 64. Riigikogu liikme volitused peatuvad tema
nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel
valitsuse liikme kohustustest.
Riigikogu liikme volitused lõpevad enne
tähtaega:
- tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
- teda süüdi mõistva kohtuotsuse
jõustumisel;
- tema tagasiastumisega seaduses sätestatud
korras;
- kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt
võimetu oma ülesandeid täitma;
- tema surma korral.
Riigikogu liikme
volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub
seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on
kõik riigikogu liikme õigused ja kohustused.
Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad
asendusliikme volitused.
§ 65. Riigikogu:
võtab vastu seadusi ja otsuseid;
otsustab rahvahääletuse korraldamise;
valib Vabariigi Presidendi vastavalt
põhiseaduse §ile 79;
ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid
vastavalt põhiseaduse §ile 121;
annab peaministri kandidaadile volitused
Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;
võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle
täitmise aruande;
-
nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse
Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe,
riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja
või ülemjuhataja;
-
nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse
Riigikohtu liikmed;
-
nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
-
otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul
riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
-
esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning
pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste
organisatsioonide poole;
-
kehtestab riiklikud autasud,
sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed;
-
otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi
Valitsusele, peaministrile või ministrile;
-
kuulutab riigis välja erakorralise
seisukorra vastavalt põhiseaduse §ile 129;
-
kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul
välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;
-
lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole
põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste
riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
§ 66.
Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne päeva jooksul
arvates Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisest. Esimeseks istungiks
kutsub riigikogu kokku Vabariigi President.§ 67. Riigikogu korralised istungjärgud
toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda
neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu
kolmanda neljapäevani.
§ 68. Riigikogu erakorralised istungjärgud
kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse
või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul.
§ 69. Riigikogu valib oma liikmete hulgast riigikogu
esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt
Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele.
§ 70. Riigikogu otsustusvõimelisuse
sätestab Riigikogu kodukorra seadus. Erakorralisel istungjärgul on
Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu
koosseisust.
§ 71. Riigikogu moodustab komisjone.
Riigikogu liikmetel on õigus ühineda
fraktsioonidesse.
Komisjonide ja fraktsioonide moodustamise korra ning
õigused sätestab Riigikogu kodukorra seadus.
§ 72. Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu
ei otsust kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti.
Hääletamine Riigikogus on avalik. Salajast
hääletamist korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu
kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ainult ametiisikute valimisel
või nimetamisel.
§ 73. Riigikogu aktid võetakse vastu
poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti.
§ 74. Riigikogu liikmel on õigus
pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete,
Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi,
riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja
või ülemjuhataja poole.
Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil
kahekümne istungipäeva jooksul.
§ 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu
töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu
järgmise koosseisu kohta.
§ 76. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab
kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul
Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.