V
peatükk
VABARIIGI PRESIDENT
§ 77. Vabariigi
President on Eesti riigipea.
§ 78. Vabariigi President:
-
esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises
suhtlemises;
-
nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse
ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab
vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad;
-
kuulutab välja Riigikogu korralised
valimised ja vastavalt põhiseaduse §idele 89, 97, 105 ja 119
Riigikogu erakorralised valimised;
-
kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt
põhiseaduse §ile 66 ja avab selle esimese istungi;
-
teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu
erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse
§ile 68;
-
kuulutab välja seadused vastavalt
põhiseaduse §idele 105 ja 107 ning kirjutab alla
ratifitseerimiskirjadele;
-
annab seadlusi vastavalt põhiseaduse
§idele 109 ja 110;
-
algatab põhiseaduse muutmist;
-
määrab peaministri kandidaadi vastavalt
põhiseaduse §ile 89;
-
nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse
liikmed vastavalt põhiseaduse §ile 89, 90 ja 92;
-
teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe,
Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri,
õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või
ülemjuhataja ametissenimetamiseks;
-
nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul
ametisse Eesti Panga presidendi;
-
nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud;
-
nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse
ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna;
-
annab riiklikke autasusid,
sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
-
on Eesti riigikaitse kõrgeim juht;
teeb Riigikogule ettepanekud
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt
põhiseaduse §ile 129 erakorralise seisukorra
väljakuulutamiseks;
kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral
välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse
kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §ile 128;
vabastab süüdimõistetud nende
palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab
karistust;
-
algatab õiguskantsleri
kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §ile
145.
§ 79. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või
käesoleva §i neljandas lõikes sätestatud juhul
valimiskogu.
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise
õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada
sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.
Vabariigi President valitakse salajasel
hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl.
Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu
koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa
nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel
päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru
toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus
ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis
korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel
samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei
valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe
kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.
Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike
omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib
valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik.
Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks
kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi
ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel
valimiskogu liikmel.
Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi
hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete
häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu
valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud
kandidaadi vahel teine hääletusvoor.
Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra
sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.
§ 80. Vabariigi President valitakse ametisse viieks
aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks
ametiajaks järjestikku.
Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad
varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi
Presidendi ametiaja lõppemist.
§ 81. Vabariigi President astub ametisse
järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees: "Astudes
Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi),
pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi
põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule
antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma
võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks."
§ 82. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad:
- ametist tagasiastumisega;
- teda süüdi mõistva kohtuotsuse
jõustumisega;
- tema surma korral;
- uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.
§ 83. Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt
võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid
seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused
enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt
üle Riigikogu esimehele.
Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi
Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena.
Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes
ei ole õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada
Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.
Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi
täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne
tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva
jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §ile 79.
§ 84. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi
Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja
nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku
kuuluvuse.
§ 85. Vabariigi Presidenti saab kriminaalvastutusele
võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu
enamuse nõusolekul.