VI
peatükk
VABARIIGI VALITSUS
§ 86. Täidesaatev
riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele.
§ 87. Vabariigi Valitsus:
-
viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
-
suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
-
korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja
Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
-
esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning
ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks välislepinguid;
-
koostab riigieelarve eelnõu ja esitab
selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab
Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
-
annab seaduse alusel ja täitmiseks
määrusi ja korraldusi;
-
korraldab suhtlemist teiste riikidega;
-
kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi
korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja
eriolukorra riigis või selle osas;
-
täidab muid ülesandeid, mis
põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
§ 88. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.
§ 89. Vabariigi President määrab
neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest
peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne
päeva jooksul, valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule
ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel
Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel
peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.
Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud
peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu
Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.
Kui Vabariigi Presidendi määratud
peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või
ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on
Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine
peaministrikandidaat.
Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva
jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest
või kui teine kandidaat käesoleva §i lõigete kaks ja
kolm tingimustel ja tähtaegadel ei saa Riigikogult volitusi või ei
suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb
peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.
Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes
esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile. Kui neljateistkümne
päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise
õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi
Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu
erakorralised valimised.
§ 90. Muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi
Valitsuse koosseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul.
§ 91. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega
Riigikogu ees.
§ 92. Vabariigi Valitsus astub tagasi:
-
Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
-
peaministri tagasiastumise või surma
korral;
-
kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele
või peaministrile umbusaldust.
Vabariigi President vabastab
Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.§ 93. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja
juhib selle tegevust.
Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on
õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra
määrab peaminister.
§ 94. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse
seaduse alusel vastavad ministeeriumid.
Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja
täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid
ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja
korras.
Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste
tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema
ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile.
Vabariigi President võib peaministri ettepanekul
nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi.
§ 95. Vabariigi Valitsuse juures on riigikantselei,
mida juhib riigisekretär.
Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist
peaminister.
Riigisekretär võtab
sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
Riigisekretäril on riigikantselei juhina samad
õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks.
§ 96. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui
valitsus ei otsusta teisiti.
Valitsus teeb oma otsused peaministri või
asjaomase ministri ettepanekul.
Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad
peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja.
§ 97. Riigikogu võib avaldada Vabariigi
Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille
poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.
Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt
viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega riigikogu
istungil.
Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele
kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle
algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.
Valitsusele või peaministrile umbusalduse
avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul
valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised.
Ministrile umbusalduse avaldamise korral teatab Riigikogu
esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist.
Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti
algatada kõige varem kolme kuu möödumisel eelmise
umbusaldushääletusest.
§ 98. Vabariigi Valitsus võib siduda tema
poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise
usaldusküsimusega.
Hääletamine ei saa toimuda varem kui
ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist
usaldusküsimusega. Kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub
valitsus tagasi.
§ 99. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla
üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse
või nõukogusse.
§ 100. Vabariigi Valitsuse liikmed võivad
sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel.
§ 101. Vabariigi Valitsuse liiget saab
kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul
Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Valitsuse liiget süüdi mõistva
kohtuotsuse jõustumisega lõpevad tema volitused.