VII
peatükk
SEADUSANDLUS
§ 102. Seadusi
võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega.
§ 103. Seaduste algatamise õigus on:
- Riigikogu liikmel;
- Riigikogu fraktsioonil;
- Riigikogu komisjonil;
- Vabariigi Valitsusel;
- Vabariigi presidendil põhiseaduse
muutmiseks.
Riigikogul on õigus koosseisu
häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi
Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu.
§ 104. Seaduste vastuvõtmise korra
sätestab Riigikogu kodukorra seadus.
Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab
vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
- kodakondsuse seadus;
- Riigikogu valimise seadus;
- Vabariigi Presidendi valimise seadus;
- kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
- rahvahääletuse seadus;
- Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu
töökorra seadus;
- Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu
seadus;
- Vabariigi Valitsuse seadus;
- Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse
liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
- vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
- riigieelarve seadus;
- Eesti Panga seadus;
- Riigikontrolli seadus;
- kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse
seadused;
- välis- ja siselaenudesse ning riigi
varalistesse kohustustesse puutuvad seadused;
- erakorralise seisukorra seadus;
- rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja
riigikaitse seadus.
§ 105. Riigikogul on õigus panna
seaduseelnõu või muu riigielu küsimus
rahvahääletusele.
Rahva otsus tehakse hääletamisest
osavõtnute häälteenamusega.
Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse
kuulutab Vabariigi President viivitamata välja. Rahvahääletuse
otsus on riigiorganitele kohustuslik.
Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu
ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja
Riigikogu erakorralised valimised.
§ 106. Rahvahääletusele ei saa panna
eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute
ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja
lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.
Rahvahääletuse korra sätestab
rahvahääletuse seadus.
§ 107. Seadused kuulutab välja Vabariigi
President.
Vabariigi President võib jätta Riigikogu
poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos
motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise
päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu
võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul
uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või
pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus
põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse
põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President
seaduse välja.
§ 108. Seadus jõustub kümnendal
päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei
sätestata teist tähtaega.
§ 109. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib
Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse
jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri
kaasallkirja.
Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President
seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise
või tühistamise seaduse.
§ 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa
kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse
§is 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega
riigieelarvet.