Kallis Eesti koolipere,

Täna me kuulutame välja koolirahu.

Mida tähendab koolirahu?

Kool on meie kõigi ettekujutuses see koht, kus me õpime kooliaineid: emakeelt, matemaatikat, füüsikat, ajalugu. Nii see on põlistest aegadest olnud ja nii see jääb ka tulevikus, kui raamatu, vihiku ja pastapliiatsi kõrvale on astunud arvuti. Õppeained, õppevahendid ja õppimise viisid on läbi aegade muutunud ja muutuvad ka edaspidi. See kuulub kooli juurde ja sellest me täna ei räägi.

Täna me räägime hoopis sellest, et koolis saadakse sõpradeks. See sõprus saadab inimest läbi kogu elu. Aastakümneid pärast kooli lõpetamist tulevad klassiõed ja -vennad kokku oma koolipäevi meenutama. See soe ja kõiki ühendav kokkukuuluvustunne ei esine ametlike õppeainete hulgas, ometi on sõprusel niisama suur väärtus, nagu õppeaine heal tundmisel. Vahest on see isegi kõige suurem väärtus, mida kool oma kasvandikele kaasa võib anda.

Kool on aed, kus kasvatatakse sõprust ja haritakse head läbisaamist. See on nii iseenesest mõistetav, et sellest rääkimine tähendab juba mure ülestunnistamist. Olgem siis ausad tunnistama, et Eesti ühiskonnast tulvab praegu üle sogane laine, täis vägivalda, upsakat enesekindlust ja üleskutseid elu nautida. Kaitskem kooli ja ennekõike kõige nooremaid egoistliku tarbimisühiskonna nakkuse eest. Aias, kus haritakse sõprust, ei ole kohta umbrohule. Õpetagem oma eeskujuga, et tugevam läheks appi nõrgemale, et ausus ja töökus, leidlikkus ja tagasihoidlikkus on voorus, et hea tuju ja julge pealehakkamine aitab koolis õppida ja elus eesmärgile jõuda. Eesti Vabariik küürib ennast praegu puhtaks mineviku saastast ja ülekohtust. Hoolitsegem selle eest, et kool oleks juba täna puhas, et kool oleks õpilastele turvaline ja armas, et ta sisendaks usku Eesti põlistesse väärtustesse ja kasvataks tahet neile truuks jääda.

See on tänase koolirahu sõnum, mille ma nüüdsama,
8. septembril aastal 2000 teele läkitan kõigile Eesti Vabariigi koolidele!

tagasi | kõnede ja intervjuude arhiiv | avalehele