Mul on hea meel avada Läänemere maade lasteraamatu näitus. Need kolmsada raamatut Taanist, Saksamaalt, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Venemaalt, Soomest ja Rootsist annavad meile värvika pildi elust Läänemere maades. Need raamatud räägivad, kuidas elavad meie ühise mere üheksa riigi lapsed.

Olgu pealegi, et meie keeled ja saatused on erinevad, ühendab meid ometi üks joon: laste huvi laste vastu. Läänemeremaade lapsed on üles kasvanud koos Anderseni muinasjuttude ja Nils Holgerssoniga, meiega on kaasas käinud Marek Piegus ja muumipere. Oleme lustinud Bullerby laste ja vanakese Hottabõtshi seltsis. Hirmus ja iseäralik härra Huu on juba aastaid avanud poistele ja tüdrukutele elu suuri saladusi.

Venestamisaastad püüdsid Eesti, Läti ja Leedu lapsi stantsida Pavlik Morozoviteks, koletiseks, kes oma vanemad võimudele üles annab. "Pavlik Morozov" on küll eesti keelde tõlgitud, kuid Pavlik Morozov pole kunagi Eestisse jõudnud. Õnneks ei tea need lapsed, kes täna siia seda näitust vaatama on tulnud, nendest mitte eriti kaugetest aegadest midagi. Käskude kiuste on jonnakas Eesti lastekirjanik ajanud oma joont. Tänane eestlane on oma eetikat ja keeletunnet õppinud Ellen Niidult, Eno Raualt, Hando Runnelilt, Paul-Eerik Rummolt, Heljo Männilt, paljudelt nende kolleegidelt. Edgar Valteri ja Jaan Tammsaare piltide varal on kujunenud tänase töötegija ilumeel.

Iseseisvuse kuuendal aastal on eesti lasteraamatu lett rikkam ja ilusam kui kunagi varem. Pisukese liialdusega võib öelda, et kui varem lugesid kõik ühte raamatut, siis nüüd saab igaüks lugeda kõiki raamatuid.

Muidugi, lasteraamat on kalliks läinud. Mitte iga pere ei suuda oma lastele nii palju raamatuid osta, kui tahtmist oleks, sest tänapäeva raamatu kaanehinnas on kirjas raamatu tegelik väärtus. Tahan uskuda, et hea tahtmise korral saaks siin laste heaks midagi ära teha, sest Eesti on algusest peale olnud lugevate laste maa. Kitzbergi "Libahunt" algab sellega, et väike Mann õpib lugema. Raamat peaks igale eesti lapsele kättesaadavaks jääma. Televisioonimürgitus kaob ja raamat tuleb tagasi.

Mõtlema harjutab last ainult trükitud tekst - mõtlema ja oma kujutluses pilte looma. Meie mõtteviis on pärit meie lapsepõlve lemmikraamatutest. Läänemere maade laste kolmsada lemmikraamatut on nii kaunis maailm, et tekib tahtmine nimetada seda lõplikuks ja täiuslikuks maailmaks. Õnneks sünnitab hea raamat hea inimese, ja hea inimene omakorda sünnitab hea raamatu veelgi paremast maailmast.

Selle lootusega ja tänusõnadega Soome haridusministeeriumile kui peakorraldajale avangi käesoleva näituse.

tagasi | kõnede ja intervjuude arhiiv | avalehele