|
Tallinn 10.juuni 1999 Algus 10.05, lõpp 13.45 Juhataja: Hagi ein, Protokollija: Karin Piir Võtsid osa: Aleksandr Dusman (Ida-Viru Integratsioonikeskus), Aleksei Semjonov (Inimõiguste Teabekeskus), Dajan Ahmetov (Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Ene Grauberg (Bakalaureuse Erakool), Erika Veber (Eestimaa Sakslate Selts), Garik Iknojan (Armeenia Rahvusühing), Hanon Barabaner (Ümarlaud), Ita Saks, Jaak Prozes (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Jevgenia Haponen (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Jüri Tammaru (Ümarlaud), Klara Hallik (Ümarlaud), Lidia Kõlvart (Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Nelli Melts (Ajakiri "Tallinn"), Olga Bunder (Kultuuriministeerium), Sergei Ivanov (Riigikogu) Puudusid: Aap Neljas, Aimar Altosaar, Andrei Hvostov, Ants-Enno Lõhmus, Borislav Kulõk, Timur Seifullen, Tõnu Õnnepalu, Vladimir Velman Külalised: Epp Alatalu (Presidendi Kantselei), Henn-Jüri Uibopuu (Eesti Vabariigi esindus Austrias), Jaana Krimpe (TPÜ), Küllike Tohver (Briti Nõukogu), Toomas Kiho (Presidendi Kantselei), Urmas Reinsalu (Presidendi Kantselei) Kutsutud: rahvastikuminister Katrin Saks PÄEVAKORD: 1. Hagi eini tutvustus Kuulati: Istungi sissejuhatust ja Vähemusrahvuste Ümarlaua juhataja Hagi eini tutvustamist Vabariigi Presidendi poolt.L. Meri: Minu praegune siinolek on tingitud sellest, et me kõik pidasime Ümarlaua püsimist oluliseks. Teie senine juhataja, Vello Pettai, teeb nüüd teaduslikku tööd. Kui ta kurvastas mind teatega, et ta lahkub, siis andis ta mulle ka põhjust rõõmustada, sest kui ma hakkasin järele mõtlema, kes tema asemele tööle tuleb… Te teate, kes alati palju tööd teeb, sellele antakse alati juurde. Ma ei teagi, mis ajast ma Hagi eini tunnen. Me peaksime rääkima oma mineviku kogemusest. Ainult selleks, et sellele kannaga tugevasti toetuda, et ühte niisugust tulevikku kujundada, kus meie kõigi huvid ja mured oleksid ühtviisi kuuldavad ja arutletavad, lahendatavad ja aegamööda moodustaksid Eesti riigi liha ja vere. Mul on siin ette kirjutatud järgnevad punktid: 1. Eesti Vabariigi president Lennart Meri teeb sissejuhatuse ja tutvustab presidendi uut esindajat Vähemusrahvuste Ümarlauas. Mulle tundub, et see punkt on täidetud. 2. Hagi ein tutvustab iseennast. H. ein: Lennart Meri tegi mulle ettepaneku olla tema esindaja Vähemusrahvuste Ümarlauas ja ma võtsin selle
ettepaneku vastu. Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis sellepärast, et ma ei saanud talle ära öelda. Ma olen viimased
poolteist aastat töötanud erasektoris, võib-olla kõneles minus ka mingi nostalgiline soov jälle midagi riigi heaks ära teha. Kui teil selle vastu midagi ei ole, siis üritame koos.
Olen praegu Concordia Ülikooli meediateaduskonna dekaan. Minu ülesanne on see teaduskond korralikult üles ehitada.
Enne seda töötasin ma kolmkümmend aastat Eesti Televisioonis. L. Meri: Päevakorra 3. punkt näeb ette, et President pöördub koosolijate poole. Soovi korral vastab küsimustele. A. Dusman: Te ütlesite kunagi, et vähemusrahvused Eestis ei ole probleem, vaid rikkus. Kas te kordaksite seda praegu? Ja veidi konkretiseeriksite seda, et te näeksite Eestit kui multikultuurset ühiskonda? L. Meri: Milline ma olen, selliseks olen ka jäänud. Eesti peaks olema oma sisult vähendatud Euroopa mudel. Milles seisneb Euroopa rikkus? Euroopa on suutnud konkretiseerida erinevaid kultuure, mõtlemisviise. Sõbralike ja erinevate seisukohtade koosolu on kõige parem. J. Tammaru: Härra president, vastates Teie küsimusele, kui kaua Ümarlaud võiks eksisteerida, oskaks öelda nii:
kui arvestada probleemi, millega me oleme siin kokku puutunud ja jõudumööda püüdnud tegeleda, peaks ta eksisteerima mitte
aasta, mitte kümme ja arvatavasti mitte enam kui kakskümmend viis. Probleemid on ja probleeme tuleb. Tuleb uus põlvkond,
millega tulevad ka uued probleemid. H. ein: Ümarlauda ettevalmistavas ringis püüdsin ma tutvuda nende probleemidega, mis Ümarlaual on.
Ma kohtusin ka härra Velmani ja härra Semjonoviga. Me arutasime neid samu teravaid küsimusi. Ma mõistan üsna hästi seda
pinget ja neid põhjusi, miks need on tekkinud. Härra Semjonov ja härra Velman nõustusid jätkuvalt osalema selles töös
vähemalt niikaua, kui me arutame läbi kõik Ümarlaua jätkamisega seotud probleemid. L. Meri: See kahetsusväärsel kombel ongi äkki ja üllatuslikult muutunud peaküsimuseks.
Kes meist tahaks teha mõttetut tööd? Ma võin teid ainult tänada selle eest, et teil minu vastu usaldus on olnud.
Ma olen täiesti kindel, et uksi paugutava härra Velmani usaldus tuleb tagasi. Ma ei pane seda talle sugugi pahaks. A. Semjonov: Ümarlaud oma eksisteerimise ajal on teinud palju huvitavat tööd. Kirde-Eesti referendumiga seotud
probleemi arutati Ümarlauas. Meil õnnestus kompromiss saavutada. See oli esimene kogemus. Meie arvamust kuulati.
Ümarlaud oli organ, millel oli moraalne autoriteet. Ta töötas välja mittestandardseid meetodeid. L. Meri: Ümarlaud peab välja töötama pehmed nõuded ministrile, et tema oleks teie esindaja Eesti Valitsuses.
Võib püstitada eesmärke ja kuupäevi, kuid kõiki probleeme ei saa lahendada kiiresti. D. Ahmetov: Kujutame ette, et meil ei ole Ümarlauda. Meil on Eesti rahvastikuminister. Kultuuriministeeriumi juures on üks ametnik. Ka see koht likvideeritakse. Meil ei ole kusagil võimalik avaldada oma arvamusi. Ümarlaud on konsultatiivne organ, kus me saame kellegi poole pöörduda. Me saame alati pöörduda presidendi poole. Ma olen väga tänulik, et meil on selline Ümarlaud olemas. Kui kellelegi selline asi ei meeldi, siis minu jaoks on see solvav. H. Barabaner: Ümarlaua loomine oli tark ja julge samm. See oli väga raske aeg.
Mulle tundub, et Ümarlaua juures on kolm momenti: presidendi juures olev organ,
ühiskondlik organ, kas Ümarlaual on ikka tulevikku? Siin on väga oluline, kas on tagasiside võimalused? 2. Kohtumine minister Katrin Saksaga Kuulati: Minister Katrin Saksa tutvustust integratsiooni ja rahvusvähemuste valdkonnas tehtavast tööst. K. Saks: Minu nõunikest Tanel Mätlik ja Eduard Odinets ning minu abi Heli Ferschel tegelevad otseselt
integratsiooni küsimustega. Nende poole on võimalus kõigil Ümarlaua liikmetel pöörduda. S. Ivanov: Olulised momendid integratsiooni juures: Eesti valitsus ja võim vaatavad seda kui keelelist integratsiooni ning luuakse tingimused venekeelsele ühiskonnale. Meil oleks vist vaja vähemusrahvuste kaitse seadust, aga selleni ei ole meie poliitiline võim jõudnud. Ma ei kuule ka vene haridussüsteemi loomisest. Haridus on integratsiooni sõlmküsimus läbi keele, tingimuste loomise ja läbi kogukonna enda. Tahaksin konkreetset vastust hariduse süsteemi arengust ning kas valitsus on seda arutanud? E. Grauberg: Ma tahaksin toetada härra Barabaneri seisukohta, kui me räägime küsimusest, milline peaks olema Ümarlaua koht meie kujunevas demokraatias. Selleks, et dialoog tsiviilühiskonna ja riigi vahel saaks toimuda, peavad tsiviilühiskonnal olema mitmed erinevad struktuurid. Selleks, et see pidev tagasiside saaks toimuda täitevvõimu ja Ümarlaua vahel, oleksid iga konsultatiivorgani koosseisus vastava valdkonna inimesed. Võib-olla siis ka Ümarlaua koosseisust. Peaks toimuma pidev ratsionaalne arutelu ning selle tulemusena me peaksime jõudma konsensusele, mitte kompromissile. Prioriteet number üks on haridus. Sellest ei pääse ei üle ega ümber. K. Saks: Olen nõus, et prioriteet number üks on haridus. Kui protsentuaalselt välja võtta sihtasutuse projektid, siis umbes 80% on seotud haridusega. Kui me räägime integratsiooniprogrammist, mis oktoobriks peab valmis olema, siis selle kõige mahukam osa puudutab haridust.Minu kõige lähem partner on Tõnis Lukas. Ma ei näe küll kiireid lahendusi, kuid ma arvan, et me liigume õiges suunas. S. Ivanov: Riiklik haridus, näiteks vene kooli hariduse süsteem praegu ei tööta. Olen seda jälginud kogu aeg. Hariduse tervikliku süsteemiga keegi ei tööta. Mida varem me jõuame sinna, seda paremini läheb integratsioon. Integratsiooniminister peab selle õigesti püstitama valitsuses. K. Saks: Ma ei saa Tõnis Lukase eest vastata. Ma võin teile ainult kinnitada seda, et need probleemid on arutluse all olnud. Ma, tõepoolest, pean teiega nõustuma, et situatsioon on praegu selline, nagu te kirjeldasite. D. Ahmetov: Muulastele õpetatakse eesti keelt, vene koolidele on vaja normaalset programmi ja õpikuid,
kuid on ka vähemusrahvused. Ka nemad vajavad emakeele õpetamist. Mida teeb ministeerium selles suunas?
Riiklikus televisioonis tantsitakse, lauldakse vene keeles. Ka meil on õigus oma emakeelele.
Sisuliselt tegeletakse kas eestistamise või venestamisega. Me kõik tahame säilitada oma rahvust ja ennast ka tutvustada. K. Saks: Seltse on toetatud nii Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse kui ka Kultuuriministeeriumi poolt. Iseasi on see, millised on võimalused. Meie võimalused on praegu väga väikesed. Prognoosid näitavad, et asi ei parane ka lähiajal. Meedia on meil sõltumatu. See sõltub igast ühest teist, kui palju te meediasse pääsete. Seda peaksime me kõik maksimaalselt kasutama. D. Ahmetov: Riigil on võimalus ühele rahvusgrupile anda täisharidust lausa ülikoolihariduseni välja. Me tahame seadusandlikke muudatusi endi kaitseks. K. Saks: Millised on ettepanekud? D. Ahmetov: Kirjutada seadusesse sisse riigipoolne kohustus toetada pühapäevakoole ja võimaldada seda riiklike koolide juures. K. Saks: Teie võimalus on teha omapoolne ettepanek. Iseasi on see, kui palju riik suudab seda reaalselt toetada. A. Dusman: Ida-Virumaal töötatakse välja sotsiaalpakt. Me tegime ettepaneku lisada valitsusvälised organisatsioonid. Millised rahvusgrupid on meil olemas? See arv on praegu väga tinglik. Suvelaagrid on väga olulised. Miks meil ei ole teistele rahvustele laagreid? K. Saks: Skeem, mis rakendatakse Ida-Virumaal sotsiaalpakti väljatöötamisega, kus Ümarlaud on partner on
tõepoolest tulus teatud probleemide lahendamiseks ehk Ida-Virumaal. Kuid siin on teatud vahe, te töötate välja pakti,
aga raha küsite selleks valitsuselt. K. Hallik: Tahan toetada härra Ahmetovit, kuna väikeste rahvakildude emakeele väärtustamine peab olema riigi
tähelepanu all. Riigil on kohustus luua eelsoodumus selleks, et vähemused säilitavad oma identiteedi. Selle jaoks ei ole
vaja valitsuse otsust, on vaja reaalseid tegusid.
Kas valitsuse poolt ja mõjutusel on ette näha mingit intensiivset tööd teatud sihtgruppide osas, kus kehtestunud
keelenõuded on konfliktiohtlikud? Ma näeksin integratsioonikavade planeerimisel teatud tasakaalu saavutamise vajadust. K. Saks: Keeleseadus. Teatavasti 1.juulil peaks sellele seadusele lisanduma valitsuse määrus, mis selle rakendab.
Peaks olema tagatud eestikeelne teenindus. See ei peaks tähendama seda, et kõrgtasemel peaks eesti keelt oskama selle
äriühingu juht. H. Barabaner: Mul on ääretult hea meel, et minister on meie istungil. Proua minister nimetas Vene pressi analüüsi. Mulle tundub, et peab olema ka Eesti pressi analüüs? Ühed arusaamad on venelastel ja teised eestlastel. K. Saks: Olen teiega 100 % nõus. Mitmete arutelude tulemusena on minul küll pilt probleemist ja ma kirjeldaksin seda nii, et kui ma loen kokku ajalehtede tiraaşid ja kes, mida loeb, siis mulle tundub, et siin riigis elab suur osa inimesi, kes on väljaspool siin riigis toodetud informatsiooni. J. Haponen: Viimasel ajal on väga palju probleeme tekkinud vene keele õpetajatel eesti koolides, kuna seal ei ole praktiliselt mingit programmi ja vajalikke õpikuid. Võib-olla on ühe mingisuguse projektiga võimalik teha kassette koolidele? Võiks teha ka vene keele laagreid eesti lastele. Integratsiooni sihtasutus ei peaks olema ainult mitte-eestlaste, vaid me peaksime lähenema teine-teisele kahelt poolt. Mis puudutab massimeediat, siis siin peaks olema riigipoolne toetus. K. Saks: Mul ei jää muud üle, kui nõustuda. Igasuguseid huvitavaid ideid on, kuid kui on vahendeid vähe, siis tuleb valik teha. Mis puudutab sihtasutuse nime, siis nimi on sümbol, aga sisu on tähtis. Integratsioon on isegi mitmepoolne protsess. Kassettide tellimine on koolide oma initsiatiiv. Me tahame kole palju asju panna riigile, kuid kool saab siin osas ka ise palju ära teha. J. Haponen: Võiks olla ka meediaprojekt?! Ma võiksin teha selle. K. Saks: Tee projekt. L. Kõlvart: Kultuuriautonoomiaseadus on nii müütiliseks kuulutatud. Me ise kuulutame välja müüdid ja elame selle järgi. Ei ole vähemusrahvuste seadust, on kultuuriautonoomiaseadus. Mulle tundub, et kõikides sfäärides meedias peavad olema ühesugused õigused. K. Saks: On selge, et kultuuriautonoomiaseadus ei toimi. On ettevalmistatud parandused. Ma pakuksin välja, et te võtaksite seaduse ette ning vaataksite neid, juba tehtud parandusi, ja teeksite omapoolsed ettepanekud, mismoodi muuta. J. Haponen: Ma toetan proua Kõlvartit, et kultuuriautonoomia ei vasta tegelikkusele. Kus on Euroopas praegu olemas kultuuriautonoomia seadus? Sellist seadust ei ole. Meil on organisatsioonid, mida paljudel riikidel ei ole. Meie asutusel on suur materjal, mida esitleda. Me võiks läbi viia väikese ekspertide seminari, kui oleks teie toetus läbiviimisel. K. Saks: Idee on hea, kuid ma kahtlen, kas me suudame seda sellel aastal teha. Kahe ürituse organiseerimine käib meil lihtsalt üle jõu. Ma tean kõiki selle seadusega seotud probleeme. See seadus on meil selline ajalooline nähtus. Seda 1993. aasta oma me ei ole toimima saanud. Teatud regulatsioon peaks olema ja ka riigil peaks olema partner. Kui ühte rahvust esindab viis kultuuriseltsi, siis kes teda siiski esindab? See justkui ei ole probleem, aga see saab alati probleemiks, kui raha hakatakse jagama. J. Tammaru: Kuidas kavatseb Teie ametkond meie töös osaleda? Kas see komisjon, mis tegutseb Kultuuriministeeriumi juures, tegutseb ainult raha eraldamisega? Eesti ajakirjanduses on pidevalt vaadatud integratsiooniprobleemi peamiselt keelelise probleemina. Ühes oma sissejuhatavas vastuses vist härra Ivanovi küsimusele Riigikogus, andis selliselt mõista oma nägemust ka peaminister. Kas selline on valitsuse üldine seisukoht või teatud stambi kordamine? K. Saks: Ma luban, et kui mind ei ole, siis on mõni minu nõunikest siin. Ma ei ole näinud Kultuuriministeeriumi juures tegutseva komisjoni põhikirja. Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Loomulikult ei ole integratsioon ainult keele küsimus, kuid keel kui kommunikatsiooni vahend on väga tähtis. Ma tahan siinjuures rõhutada, et sihtasutus on toetanud ka neid projekte, mis ei ole seotud ainult keelega. J. Krimpe: Tegelikult on noortel hoopis teised probleemid. Noored on sellest ise aru saanud, kui tähtis on osata keelt. Mul on plaanis teha ka üks suur foorum, kus noored saaksid kokku ja räägiksid oma probleemidest. 3. Ümarlaua edasiste plaanide arutamine H. ein: Kuidas jätkata? Ümarlauast võiks saada riigile tugev partner. See on mind viinud mõttele, et tuleks üritada Ümarlaua legitiimsust suurendada oluliselt, et Eestis tekiks vähemusrahvuste legitiimne esindus. On olemas variant, et siin laua ümber me jätkame nii nagu oleme seni teinud ja ei hakka arendussuundi välja töötama. Mulle anti üle ka Tahvusvähemuste Ümarlaua rahalised dokumendid. Selle põhjal me niisuguseid 4000 krooni maksvaid saale ja kalleid tõlke kasutada ei saa. J. Tammaru: Peaks jätkama sellist konsultatsioonitööd, mida Hagi ein juba alustas. H. ein: Ma üritan teiega väiksemates ja suuremates gruppides kohtuda ja edasist tegevust arutada. Kes tahaks ja jaksaks seda tööd teha, võiks panna oma ideed paberile ja saata mulle. Kas te oleksite nõus kusagil kuu aja pärast kohtuma? D. Ahmetov: Mul oleks ettepanek Ümarlaud laiali saata ja siis uuesti kokku kutsuda. H. ein: Ma ei tahaks sellisel viisil puht isiklikult käituda. Mul on tunne, et see vajab mõistlikku
läbirääkimist. Ma ei näe põhjust praegu selliselt käituda. Küll aga tahaksin ma teie kõigiga ühe kaupa arutada,
milline võiks see tulevikumudel olla. K. Hallik: Ma arvan, et oleks arukas meid ära kuulata. Kuid see sõltub suuresti sinu nägemusest. H. ein: Ma tahaksin teiega veel kord kõik läbi arutada. Pakuksin välja, et me kuu aja pärast kohtuksime. S. Ivanov: Ma arvan, et praegu võiks välja töötada mõned mudelid. Kasvõi saada valitsuse poolt nõusolek, et nad on nõus meiega sellises kontaktis olema. Miks mitte ka Riigikogu komisjonidega. J. Haponen: Meil on mitu teemat, mis meil jäid õhku rippuma. Üks neist on haridus. Võiks jätkata nende teemadega. H. ein: Ja, loomulikult. Hariduse küsimust täna juba natuke ka arutati. Kohtume siis 9.juulil. Juhataja: Hagi ein, protokollija Karin Piir
© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee |