|
Tallinnas, 7.juunil 2000 Vabariig Presidendi kantselei ruumides Algus 16.05, lõpp 19.00 Juhataja: Jüri Tammaru, Protokollija: Karin Piir Võtsid osa: Agu Laius (Jaan Tõnissoni Instituut), Aleksander Dusman (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus), Aleksander Stern (Rahvaliidu fraktsioon), Aleksei Semjonov (Inimõiguste Teabekeskus), Andra Veidemann (Inimõiguste Assotsiatsioon), Eugenia Gurin-Loov (Eesti Juudi Kogukond), Hanon Barabaner (SMSI), Jana Krimpe (TPÜ), Jüri Tammaru (Tartu Ülikool), Klara Hallik (RASI), Mai Treial (Koonderakond), Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond), Raivo Vetik (RASI), Rein Järvelill (Rahvaerakond Mõõdukad). Sergei Ivanov (Rahva Usaldus), Triin Vihalemm (Tartu Ülikool), Hagi ein (Vabariigi Presidendi esindaja Rahvusvähemuste Ümarlauas) Puudusid: Aap Neljas, Aimar Altosaar, Dajan Ahmetov, Rafik Grigorjan, Viktor Andrejev Külalised: Priit Järve, Leivi Šer, Tanel Mätlik, Eduard Odinets Päevakord: 1. Ümarlaua uue koosseisu tegevuskava arutelu. KUULATI: istungi sissejuhatust ja päevakorra tutvustust presidendi esindaja Hagi eini poolt. Viktor Andrejevilt ja Mihhail Stalnuhhinilt on tulnud ettepanek arutada ümarlauas ühiskonna integratsiooniprotsesse soodustava raamseadustiku loomise vajadust ja võimalust. Mihhail Stalnuhhin on esitanud ka ettepaneku võtta seisukoht kavandatava meditsiinireformi tagajärjel kujuneda võiva ebasoovitava olukorra kohta Narvas. Eestimaa Ühendatud Rahvapartei avaldab muret seoses riikliku integratsiooniprogrammiga ja on taotlenud kohtumist Vabariigi Presidendiga. Tegin ettepaneku Presidendi kantseleile, et EÜRP poolt tõstatatud küsimused arutatakse eelnevalt läbi ümarlauas selleks, et kohtumist paremini ette valmistada ja saada laiapõhjalisem arvamus. Ümarlaua istungid on olnud enamasti avalikud ja need on toimunud suure hulga külaliste osavõtul. Samas on meil vaja ka töörahu, omavahelisi istungeid (või siis piiratud külaliste arvuga istungeid) selleks, et leida rohkem aega põhjalikumaks eelaruteluks avalikkuse ette toodavate küsimuste ja probleemide kohta.. Ümarlauas arutatavate küsimuste komplitseeritus suureneb ja see eeldab üha enam lisatööd ja põhjalikumat ettevalmistust. Ainult paraadsete avalike istungite korraldamisel on omad puudused ja ohud. Esiteks ähvardab oht jääda pealiskaudseks ja demonstratiivseks, teiseks on suurte istungite korraldamine kallis. Püüame kindlasti tasakaalu säilitada ja korraldada vähemalt üks kord kahe kuu jooksul suure ringi ümarlauda, kuhu kutsume nii rahvusvähemuste kultuurinõukogu kui ka saatkondade esindajad. Eestimaa Rahvuste Ühendus tundis end solvatuna, et nende esindajat ümarlaua uues koosseisus pole. Tuleb rõhutada, et me ei valinud seekord liikmeid esindatuse printsiibi järgi. Siiski saatsin ERÜ-le ja hr. Prozesele kirja, kus teatasin, et ERÜ võiks teha ettepaneku arvata ümarlaua liikmeks kedagi ERÜ liikmeskonnast. Võtan sidet ka OSCE-ga, kes seni on meie vastu vast kõige suuremat huvi tundnud. Ilmselt peab saatma selgituse ümarlaua töökorralduse kohta ka saatkondadele. Teen ettepaneku töötada vähemalt üks kord kuus. Vajadusel võiksime rakendada ka töögruppe. Olen heal meele nõus kuulda võtma teie ettepanekuid töökorralduse osas. Eelmine koosseis sõnastas ümarlaua olulisemad tegevussuunad eelseisvaks aastaks:
Palun ümarlaua liikmetel teha oma ettepanekud ümarlaua edasise tegevuse kohta eelseisval aastal. R. Vetik: minu arvates seisnevad ümarlaua funktsioonid järgnevas: M. Stalnuhhin: Kui me tahame kuulda rahvusvähemuste häält, siis Narva on üks suur rahvusvähemus. Võiks arutada kavandatavat haiglareformi, mis on väga julm Narva suhtes. Eelmisel nädal toimus Riigikogus ümarlaud, kus käsitleti kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, et kergendada vanematel inimestel kodakondsuse saamist. Koalitsioon pole veel eelnõu kohta raudset "ei" öeldud. Kindlasti aitaks ümarlaua toetus koalitsioonil otsust vastu võtta. A. Veidemann: Väga oluline on ümaralaua väljund, see, kas me eesmärkidest ühtmoodi aru saame ja ühes suunas töötame. Ümarlaud peab muutma kuuldavaks rahvusvähemuste hääle. Ümarlaud ei ole kindlasti mitte sarnane Rahvastikuministri Bürooga, sest viimane on puhtalt poliitiline organ. See vahekord oleks vaja selgelt fikseerida. H. Barabaner: Oleks vaja paika panna see, millised on ressursid integratsiooniprogrammi teostamiseks - poliitilised, finantsilised, organisatoorsed jne. Haridusega seotud probleemid on väga suured. A. Semjonov: Oleks vaja teha integratsiooniprogrammi eelarve ja arutada läbi ressursid. Ümarlaud peaks perspektiivis korraldama mitmeid konverentse ja seminare, tegema spetsiaalseid projekte. S. Ivanov: Integratsiooni on vaja vaadata kui protsessi ja selles kontekstis töötada. See, mida me siin võime saavutada on poliitikute konsensus. Milliseid seadusi on vaja, et integratsiooniprotsessi reguleerida? Euroopas on vähemusküsimustes olemas standardsed dokumendid. Kui me oleme mõne aasta pärast Euroopa Liidus, siis kerkivad meie ette teised probleemid ja ka ümarlaual on siis hoopis teised ülesanded. A.Laius: Tahaksin rõhutada kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli, kes tegelevad integratsiooni probleemidega. Integratsiooniprotsessi ei saa riigikeskselt üles ehitada. Võib-olla aitaks kaasa see, kui me pööraksime rohkem tähelepanu ja püüaksime luua eeldusi kodanikuühiskonna organisatsioonide, mittetulundusühingute tugevnemiseks. A. Dusman: Tuleb selgeks teha, kellega me töötame? Meie ülesanne siin ümarlauas on töötada rahvusvähemuste probleemidega. Samas me ei tea täpselt, kui palju neid on, kuidas nad tegutsevad. Oleks vaja teha sellealane informatsioon kättesaadavaks. Samuti peab pöörama tähelepanu regionaalprobleemidele, sest Ida-Virumaal on olukord sootuks erinev kui Tallinnas. M. Treial: Võib-olla peaksime võtma vaatluse alla ka need seadused, mis on juba vastu võetud, rääkimata nendest, mis on projektistaadiumis ja analüüsima neid lähtuvalt integratsiooni kontseptsioonist. E.-G. Loov: Ümarlaud võiks saada kitsamas ringis kokku ka ajakirjanikega. Me kohtusime korra, see oli nagu parteikoosolek, kus kanti ette saavutustest. On vaja kohtuda kirjutajate ja rääkijatega. Rahvusest tuleb rääkida kas lugupidavalt või siis üldse mitte. T. Vihalemm:Ümarlauas on oht killustuda. Kord tegeleme ühe asjaga, siis teisega. Kuna meil on integratsiooniprogramm, siis on näha, kuidas integratsiooniprotsess hakkab kulgema. Me peame oma tööd korraldama struktuurselt. Tuleb teha temaatiline plaan ja selle järgi töötada. R. Järvelill: Ei ole räägitud põliste rahvusvähemuste olukorrast ja nende kultuuri säilimisest. Ka sellele peaks tähelepanu pöörama. Kindlasti on ümarlaua ülesanne integratsiooniprogrammi elluviimise jälgimine. Ümarlaud peaks oma sõna ütlema ka selle kohta, kuidas töötab rahvusvähemuste kultuuriautonoomia seadus. A. Semjonov: Terav küsimus on ka see, kuidas lahendada diskrimineerimise juhtumeid (Tartu juhtum). P. Järve: Meie keskuse selja taga on Taani ja Saksa valitsused ja meie ülesandeks on arendada dialoogi vähemuste ja valitsuste vahel. Minu ülesanne on tegeleda Balti regiooniga. Rumeenias toimus Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu eestvõttel ja 13 riigi esindajate osavõtul konverents, kus arutati vähemuste poliitilist osavõttu ja selle osa Euroopa Liidu laienemisel. Eesti ja Läti ei olnud osalejate hulgas. Kohal olid laienemisosakonna ametnikud ja räägiti, millised on vähemuste probleemid Euroopa Liidu laienemisega seoses. Nimetati vene vähemuste olukorda Balti riikides, ungari vähemuste olukorda Kesk-Euroopas ja mustlaste probleeme. Sellest loetelust tuleks teha omad järeldused. T. Mätlik: Riikliku programmi rakendamiseks on mõeldud monitooring. Ümarlauas saaks tutvustada erinevaid hindamistulemusi. Praeguseks on avaldatud ÜRO/Põhjamaade arenguprogrammi ja PHARE eesti keele õppe projekti keskmise faasi hindamistulemused, mida andis rahvusvaheline hindamiskomisjon. Ümarlauas oleks kasulik arutada, mida see komisjon leidis, mis nendes kahes programmis toodi positiivsena või negatiivsena esile. J. Tammaru: Minu ettekujutus ümarlaua tööst langeb kokku nende mõtetega, mis siin täna esitatud on. Võiksime teoks teha proua Loovi soovi. Ka konverentsid ja seminarid on hea mõte. OTSUSTATI: KUULATI: Leivi Šeri ettekannet Eestimaa Ühendatud Rahvapartei dokumendi kohta.
Kui me püüame luua uut teooriat seadusandlikul baasil, mis oli välja töötatud sel perioodil, kui me ehitasime monoetnilist ühiskonda ja riiki, siis me vaevalt jõuame põhimõttelise läbimurdeni, mis võimaldaks lahendada riigi arengu jaoks tähtsaid probleeme. Praegune integratsiooniprogramm on katse moderniseerida vanale baasile tuginedes. Kuna valitsuse programm ei näe ette seadusandliku baasi muutust, siis leidsime, et valitsuse integratsiooniprogramm on tõsiste heade kavatsustega loodud vana mudeli parandatud variant.
R. Järvelill: : Mis on teie poolt koostatud dokumendi eesmärk? L. Šer: : Kahe riigikogu saadiku ettepanek teha integratsiooni raamseadus, mis määraks ära mõisted, tegevused, eesmärgid ja vahendid. Lõppväljundiks peab olema Riigikogu poolt vastu võetud dokument. Eesmärk on luua poliitiline rahvus. E.-G. Loov: : Mida tähendab mitte-eestlaste kogukond? Kas need on jälle venekeelsed? L. Šer:: Sotsiaalses mõttes on nad tervik. Eestlastel ei eksisteeri osaliselt neid probleeme, mis mitte-eestlastel. E.-G. Loov: : Mismoodi tuleb mõista seda, et Eesti rahvuse, kultuuri ja ajaloo tähtsust tuleb käsitleda teiste rahvaste ajaloo, kultuuri kontekstis? L. Šer: : Mitte-eestlastele tuleb anda teadmisi Eesti kultuurist ja ajaloost ja ka eestlastele tuleb anda teadmisi siin elavate mitte-eestlaste kultuurist ja ajaloost. S. Ivanov: : Ma ei ole nõus väitega, et dialoogi ei ole. Toimuvad seminarid ja ümarlaua istungid jne. Selles dokumendis ei ole midagi uut. Kõike oleme me juba siin arutanud. Kas see on ümarlaua dokument? L. Šer: : Tähtis on, et need projektid oleksid välja töötatud. See ei ole mitte ühe partei või organisatsiooni dokument. Jutt ei käi mitte prioriteedist, vaid resultaadist. R. Vetik: : EÜRP dokumendi ja hr. Šeri jutu vahel on teatud vastuolu. Selles dokumendis on palju ivasid. Mida mõista selle all, et me peaksime läbi mõtlema põhialused? L. Šer: : Kui ühiskonnas oleksid ühised seisukohad, siis meil ei olekski praegu probleeme. On vaja leida ühised seisukohad. Kui leitakse näiteks, et põhiseadust tuleb muuta, siis on see üks põhialustest. Meie ei nõua põhiseaduse muutmist. Kuid põhiseisukohti moderniseerimata ei saa me edasi minna. See peab kajastama ühiskonnas toimuvaid muutusi. R. Järvelill: : Kui see peaks olema Riigikogu poolt vastu võetud dokument, siis sellisel kujul see läbi ei lähe. Põhiseaduse üks põhieesmärke on tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riigikogu peab lähtuma põhiseadusest. Tegemist on konstitutsioonilise küsimusega. A. Dusman: : Miks ei ilmunud need materjalid siis, kui arutati integratsiooniprogrammi? L. Šer: : Siis, kui teie arutasite integratsiooniprogrammi, ei teadnud meie sellest midagi. Meie esindajat teie komisjonis ei olnud. Minister saatis meile selle programmi. Selle programmi põhjal tegime pöördumise ministrile ja proua Saks vastas sellele. K. Hallik: : Vene kogukonda esindavad poliitilised jõud on välja lülitatud sellest koostööprotsessist, seepärast tulevad dokumendid tagant järgi oponeeringutena, mis on lõpuks ju ka üks viis protsessi edasi lükata, kuid nähtavasti ei ole see parim viis. Riigi taastamise kontseptsioon nägi ette välja lülitada sellest protsessist kõik, kes ei ole "omad". Siinsest vene ja teistest vähemusrahvustest 90% oli välja lülitatud. Integratsiooniprogramm on vastuolus aktsepteeritud seadusliku baasiga, normatiivsete nõudmistega, mis seni on kehtinud. H. Barabaner: : Integratsioon on protsess. Kui me tahame poliitilist otsust, siis kontseptuaalsed momendid programmis peavad olema läbi arutatud Riigikogus. A. Veidemann: : Jutt käib mängureeglitest meie ühiskonnas. Eestis on praegu valitsemas enamusdemokraatia ja mitte ainult rahvusküsimustes. Kui me tahame seda olukorda muuta, siis me peame kaasama siia hoopis erinevate sotsiaalsete ühiskondlike kihtide esindajaid, kellel kõigil on põhjust öelda, et nad kannatavad selle tõttu, et Eestis valitseb praegu enamusdemokraatia. Enamus Riigikogus moodustab valitsuse ja nemad on määravad selle sama integratsiooniprogrammi vastuvõtmisel. Me peame fikseerima institutsiooni, kes selle eest vastutust kannab. Praegu ei ole kõigil võimalik selle integratsiooniprogrammi realiseerimise eest vastutada ja kaasa rääkida. Meil Eestis ei toimi osalusdemokraatia. Me peame küsima, millised on võimalused olukorda muuta, et osalusdemokraatia toimiks nii, nagu vaja. M. Treial: : 100% kõigile meeldivat otsust on raske teha. Teen ettepaneku minna läbirääkimistele valitusega. A. Stern: : Mis eesmärki on taotletud, kui siia siseriiklikku integratsiooni on põimitud välispoliitikat? Siin on otseselt kirjutatud, et töötataks välja programm, mis reguleeriks suhteid Venemaa ja teiste SRÜ riikidega. On seda siin vaja? L. Šer: : Meie arvates on vaja. See ei ole seotud niivõrd rahvusküsimusega, see on lülitatud sotsiaalmajanduslike probleemide hulka. Venemaaga suhete normaliseerimine on Eesti riigi jaoks ääretult tähtis majanduslik ülesanne. Ida-Virumaa regionaalarenguprogrammi pole võimalik teha, kui suhted Venemaaga pole normaalsed. A. Veidemann: : Seda dokumenti võiks arutada ka valitsusega. Kõikides küsimustes ei olegi võimalik vastuseid saada. Esimene asi võiks olla rahvustevahelised suhted, mida arutada. OTSUSTATI:
© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee |