|
Tallinn 9.juuli 1999 Algus 10.00, lõpp 12.45 Juhataja: Jüri Tammaru, Protokollija: Karin Piir Võtsid osa: Aleksandr Dusman (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus), Borislav Kulõk (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Erika Veber (Eestimaa Sakslate Selts), Garik Iknojan (Armeenia Rahvusühing), Hanon Barabaner (Ümarlaud), Jana Krimpe (TPÜ), Jevgenia Haponen (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Klara Hallik (RASI), Lidia Kõlvart (Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Nelli Melts (Ajakiri "Tallinn"), Olga Bunder (Kultuuriministeerium), Timur Seifullen (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Hagi ein (Vabariigi Presidendi esindaja Rahvusvähemuste Ümarlauas) Puudusid: Aap Neljas, Aimar Altosaar, Aleksei Semjonov, Andrei Hvostov, Ants-Enno Lõhmus, Dajan Ahmetov, Ene Grauberg, Ita Saks, Jaak Prozes, Sergei Ivanov, Tõnu Õnnepalu, Vladimir Velman Külalised: Tanel Mätlik (Rahvastikuministri büroo), Riho Nõmmik (Moskva Eesti Selts) Päevakord: 1. Informatsiooni edastamine kahe istungi vahel toimunu kohta.2. Presidendi esindaja abi Jana Krimpe tutvustamine. 3. Ümarlaua edasise tegevuse strateegia arutamine. Ümarlaua ees seisvate olulisemate probleemide sõnastamine. 4. Ümarlaua koosseisu ja rahvusvähemuste esindatusega seostuvate küsimuste arutamine. 5. Ümarlaua edasise töökorraldusega seotud küsimuste arutamine. 6. Ümarlaua 1999. ja 2000. aasta eelarve küsimuste arutamine. 1. Informatsiooni edastamine kahe istungi vahel toimunu kohta Kuulati: Istungi sissejuhatust ja päevakorra tutvustust presidendi esindaja Hagi eini poolt. H. ein: Skeem, mis teile välja on jagatud, näitab, kuidas suhted rahvusvähemuste küsimusi käsitlevate institutsioonide vahel edaspidi peaksid kujunema. Jutt on informatsioonivahetuse ja koostööskeemist. See peaks siduma info- ja koostöösidemega kokku viis erinevat subjekti, mis on halli värviga tähistatud ning Ümarlaud kuuendana. Ma üritan teha kõik selleks, et see süsteem korralikult tööle hakkaks. Kui see süsteem käiku läheb, siis tuleb üritada jätkuvalt korrastada seda info- ja koostööringi, sest sellest ringist on väljas veel terve hulk subjekte, kes rahvusvähemuste küsimustega tegelevad nii Riigikogu tasandil kui ka erinevate fondide, uurimisgruppide ja välissaatkondade näol. 2. Presidendi esindaja abi Jana Krimpe tutvustamine J. Krimpe: Minu ülesandeks on ümarlaua huvide esindamine institutsioonide juures ja informatsiooni jagamine, et ümarlaua liikmed saaksid õigel ajal õigeid asju teada. 3. Ümarlaua edasise tegevuse strateegia arutamine. Ümarlaua ees seisvate olulisemate probleemide sõnastamine L. Kõlvart: Mul oleks küsimus Hagi einile. Ma ei kuulnud võib-olla õigesti. Kas hr Velman esindab Ümarlauda Katrin Saksa komisjonis? Kas ma sain õigesti aru? Hr. Velman teatas oma lahkumisest Ümarlauast. Kas ta on teatanud uuest osavõtust? H. ein: Seal ei ole esindajaid. Minister kutsus kokku lihtsalt ekspertide komisjoni. Ma kohtusin hr. Velmaniga ja suusõnaline lubadus meiega edasi töötada on tema poolt olemas. Sama jutt oli mul ka Aleksei Semjonoviga. Hr. Ivanov helistas mulle ja ütles, et ta on täna komandeeringus, kuid hr. Semjonov on Tallinnas. Ei oska öelda, miks teda ei ole. Nimetatud härrad on tunnustanud neid muutusi, mida Ümarlaua tegevuse korraldamisel olen plaaninud. A. Dusman: Mul on mõningad täiendused. Minu arvates oleks mõistlik, kui antud küsimuses oleks ka pressis avaldus. Mitte nii, et lärmakalt astuti välja ja vaikselt tuldi tagasi. H. Barabaner: Ma ei saa praegu hr. Velmanist rääkida, kuna tema avaldus oli veidi teistsugune, aga rääkides teiste avaldustest, me leiame, et see tegi ära suure töö. Seda hinnati Presidendi poolt. H. ein: See skeem on praegu kokkulepe Presidendi esindaja ja Rahvastikuministri büroo vahel ja Presidendi esindaja ning kultuuriministri vahel. Mõlemad on väga koostöövalmid. On nõus sellega, et erinevate subjektide, institutsioonide funktsioonid peavad olema väga täpselt määratletud. A. Dusman: Ma olen külastanud Internetis Ümarlaua tööle pühendatud lehekülge. Minu arust oli see pool aastat tagasi samasugune. Seda võiks uuendada. Minult on küsitud, et kust saab infot vähemusrahvuste tööst Internetis? H. ein: Peab tõepolest tunnistama, et koduleheküljel on vananenud informatsioon. Teenuste osutaja Presidendi Kantseleile asub väljaspool kantseleid ja mina ise otse praegu muutusi teha ei saa. Ma pean koostama spetsiaalsed dokumendid, need saadetakse teenuse osutajale ja see paneb need üles. Ma ei tea, mitu nädalat see aega võtab. Ma üritan saada kantseleilt õiguse meie lehekülge muuta. J. Haponen: Informatsioon Internetis on väga hea, aga kõigil ei ole võimalust pääseda internetti. Ma teen ettepaneku, et Jana Krimpe tegeleks pressiga, et meie otsused jõuaksid vastavatesse instantsidesse. J. Krimpe: Ma olen sellega nõus. Ma võin nii vene- kui eestikeelse pressiga suhelda. Siis on Ümarlaua tegevusel ka mõtet. 4. Ümarlaua koosseisu ja rahvusvähemuste esindatusega seostuvate küsimuste arutamine K. Hallik: Strateegiaga on keeruline asi. Minu nägemus on selline, et Ümarlaud peaks adekvaatselt reageerima selles olukorras, kus me praegu asume. J. Tammaru: Kui vaadata seda skeemi, mis meile on välja jagatud, siis Ümarlauale on ette nähtud poliitiliste, sotsiaalsete ja kultuuriküsimuste arutamine. Ma ei tahaks Klara Hallikuga nõus olla selles, et me peame taanduma mingisuguse teisejärgulise organi tasemele. Ma pooldaks seda sõnastust, mis siin on olemas. Kuid ma olen täiesti päri sellega, et tõepoolest on kahte laadi küsimusi. H. Barabaner: Teaduses on kaks suunda -eksperimentaalsed ja praktilised uuringud ning teoreetikud, kes tegelevad kontseptsioonide loomisega. Kui minna seda teed, mis just kõlas, siis me hakkame dubleerima teiste organisatsioonide tööd. L. Kõlvart: Mille nimel see kõik eksisteerib? See on kolmas sektor - vähemusrahvused. Neid võib esindada mingis komisjonis. See ei tähenda, et nad mõjutavad arusaamasid. H. ein: See skeem on puhas infoliikumise ja koostöö skeem. See, mis seal liigub, on seadused, seaduseelnõud, tegevuskavad, riiklikud programmid, kontseptsioonid ja arenguprojektid. Ümarlaud on selles ketis see, kes peab kogu aeg arvama, midagi ette panema, initsieerima ja osalema. See on ikka ennekõike vorm, et siia lauale jõuaksid kõik need paberid, millega tegeleb riik selles valdkonnas. J. Tammaru: Mul on selline ettepanek, et Hagi ein töötab enne järgmist istungit välja mingisuguse kava ja arutab läbi Presidendiga ja me võime seda järgmisel istungil arutada. B. Kulõk: Eestimaa Rahvuste Ühendus andis ukrainlastele kogemuse võidelda oma õiguste eest. Strateegia on see, mida töötatakse välja. On olemas ukrainlaste kiht, kes ei ole suutnud kohaneda. Nad ei ole seotud praeguse Eestiga, vaid minevikuga. Nad tunnevad end heidikutena. Need inimesed, olles mitte ühegi kultuuri kandjad, teevad vastutavaks, kuigi me ei ole vastutavad. Kuidas saab see kajastuda meie strateegias? See on ühingute tase, mis esindatud rahvastikuministri juures. Ümarlaua tase tõenäoliselt on soovituslik. A. Dusman: Me peaksime arutama Ümarlaua struktuuri. Ma mõistan, et siin on erinevate huvidega inimesed. Andra Veidemanni juures oli sama ettepanek lüüa see erinevateks sektoriteks. See ei läinud läbi. Minu arust ei ole otstarbekas lüüa see sektoriteks. Kas meil on siin Ümarlauas piisavalt eksperte? Ma arvan, et ei tasuks kaotada seda kogemust, mida inimesed omavad. J. Haponen: Kas meil on õigus pr. Saksale teha ettepanekut, et luuakse rahvaste nõukogu, aga mitte ekspertide nõukogu? Oluline oleks, et inimesed oleksid erinevatest rahvustest, aga mitte spetsialistid. N. Melts: Informatsioon on ainult allikas. Kui me räägime ühiskondliku arvamuse kujundamisest, siis Ümarlaud peab olema allikaks, kellest lähtuks ühiskondlik arvamus, kellest lähtuks see aura. B. Kulõk: Teen ettepaneku töömehhanismi kohta.Arutlusteema, 3-4 inimest, kes on kõrge taseme spetsialistid ja ülejäänud oma ala asjatundjad. Nemad teevad ettepaneku ja meie arutame. See on efektiivsem. Monoloogid muutuvad dialoogideks. Me oleme mitme poolusega ühiskond, mitte, nagu Nelli Melts ütles, et kahe te poolusega ühiskond. N. Melts: Sellest ju jutt käibki. Venekeelne väljaanne ei tohi olla ainult venelastest. 5. Ümarlaua edasise töökorraldusega seotud küsimuste arutamine T. Seifullen: Mul oleks ettepanek need päevakorrapunktid kõik kirja panna ka arutamiseks teele lähetada. See oleks konstruktiivsem edasiliikumise tee. Seda ettepanekute virna ei saa süstematiseerida nii täpselt, kui asja tõsidust arvestades vaja. J. Tammaru: Ettepanek on vastuvõetav. Iseasi, kuidas ta realiseerub. Me ei saa kohustada kedagi, aga südamele panna küll. L. Kõlvart: Hr.ein ei alusta tühjalt kohalt. Tuleks minna sealt edasi, kus me pooleli jäime. Ei maksa kohe kõike lõhkuda. B. Kulõk: Informatsioon postiga võiks tulla varem. Eelmine kord ei näinud me paberit istungi toimumise kohta ja seepärast ei olnud meid siin. J. Tammaru: Võetakse arvesse. Keegi selle vastu ei vaielnud, et Hagi ein ise otsustab, kellega ja kuidas ta konsulteerib. Ta paneb meie poolt saadetud ja välja öeldud mõtete põhjal meie edaspidise töö variandid kirja. 6. Ümarlaua 1999. ja 2000. aasta eelarve küsimuste arutamine H. ein: Poole aasta peal vahetus Presidendi esindaja. Eelarve suuruseks oli kinnitatud
240 000 krooni. Mulle anti üle eelarve, kus oli kulutatud 77 000 krooni 240 000 kroonist. Riigilt on sellel aastal eraldatud esmakordselt 104 000 krooni Ümarlaua tegevuse toetamiseks ja loodame, et ÜRO/Põhjamaade toetusprogramm lisab oma lubatud panuse. Meil jääb praegu eelarve tasakaalust puudu 16 000 krooni.Sellel aastal mingeid suuremaid üritusi, väljasõite planeeritud pole. Oleme planeerinud 4-5 Ümarlaua istungit veel. A. Dusman: Jõhvis, Tartus ja Pärnus on tasuta rent. J. Krimpe: Asi ei ole mitte rendis, vaid tehnikas. Kõige rohkem maksavad mikrofonid ja tõlketehnika.Mind huvitab just see, kas Jõhvis ja Tartus on olemas see tehnika? O. Bunder: See tehnika on niivõrd prestiižne Ida-Virumaale. Ei usu, et see on probleem. See on huvitav ettepanek. L. Kõlvart: Me vastame teie üleskutsele. Meil on selline võimalus Lüüras. Me üritame juba neljandat aastat läbi viia konverentsi. Me oleme nõus otsima konverentsiks sponsoreid ja koos Ümarlauaga selle konverentsi läbi viima. B. Kulõk: Tõlgid on juba raskem küsimus. Äkki ei oleks vaja üldse tõlke ja igaüks võiks rääkida omas keeles. Tallinnast väljaspool ukraina kirikus saaks pidada istungeid. O. Bunder: Antud momendil ei ole meil teist suhtlemiskeelt. Mitte kõik inimesed ei saa hästi eesti keelest aru, ka inglise keelest mitte. J. Tammaru: Me ei saa tõlkeprobleemi maha võtta. Sel juhul oleks integratsiooniprobleem juba lahendatud. T.Seifullen: Kui me arvestame ka külalistega, siis tõlge tuleb kulude hulka arvestada. Hr. Dusmani ettepanek, et viia Ida-Virumaal üks või teine asi läbi. Siin ei saa pigistada. Kohalejõudmine jne. Kas see majanduslikult ei muutu veel koorvavamaks. Samas on oluline teha istungeid ka Tallinnast väljaspool. Sealsetel inimestel tekkiks hoopis parem ettekujutus Ümarlaua tegevusest. J. Krimpe: Kuna meie teeme formaalset tööd, siis oleks vaja teie ettepanekuid kirjalikus vormis. Oleks väga kena, kui te kirjutaksite oma ettepanekud koosseisu ja tegevuse suhtes ja saadaksite hr einile või mulle meiliga või postiga. T. Mätlik: Ma arvan, et Ümarlaua liikmetel oleks huvitav teada, mida need rahvusvahelised projektid, mis praegu Eestis toimuvad, teevad. Nii Euroopa Liidu PHARE eesti keele õppeprogramm kui ka ÜRO arenguprogramm ja Põhjamaade projekti puhul on välja antud kaks infolehte. H. ein: Ma nõustun ettepanekuga, mida hr. Tammaru tegi. Ma üritan leida meile kõige sobivama mudeli jätkamiseks.
Dialoogil on kaks eristatavat poolt: sotsiaalpoliitiline dialoog ja sotsiaalkultuuriline aspekt, mis puudutab rahvusvähemuste etniliste gruppide kultuuritegevust. Kuidas seda Ümarlaua struktuuris kajastada? On olnud kaks erinevat arvamust. Kas üritada olla koos või lahutada sektsioonideks? Ümarlaual võib-olla ka ekspertkomisjon, kes tegeleb projektide, programmide, kontseptsioonide läbivaatamisega ja esitab selle laiemale ringile läbivaatamiseks. Juhataja Jüri Tammaru, protokollija K.Piir
© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee |