|
(vastu võetud ümarlaua istungil Tallinnas, 11. veebruaril 1998)
Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimust,
- arvestades Eesti Vabariigi soovi tagada inimõiguste järgimine kooskõlas rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega,
- püüdes edasi arendada stabiilsust, dialoogi ja
vastastikust mõistmist mitmesuguste Eestis
elavate inimrühmade vahel,
- otsustas Vabariigi President 10. juulil 1993. aastal
kokku kutsuda ÜMARLAUA, alalise nõupidamise Eestis elavate
vähemusrahvuste, kodakondsuseta isikute ja erakondade
esindajatest.
I. Üldsätted
- Ümarlaud on
Vabariigi Presidendi juures alaliselt tegutsev nõupidamine.
- Ümarlaua ülesandeks on riigi- ja ühiskonnaelu,
sealhulgas rahvuslike, majanduslike ja sotsiaalpoliitiliste küsimuste
arutamine.
II. Asutamise põhimõtted ja koosseis
-
Ümarlaua liikmed nimetab Vabariigi President, arvestades
võimalikult vähemusrahvuste ühenduste ja erakondade esindatuse vajadust.
- Vabariigi
President nimetab oma täievolilise esindaja ümarlauas.
- Ümarlaua liikmed
on oma tegevuses sõltumatud.
- Ümarlaua liikmed ei tohi olla teiste riikide
kodanikud.
III. Tegevuse eesmärk
7. Ümarlaua
tegevuse eesmärk on välja töötada soovitused ja
ettepanekud:
1) Eestis
stabiilse ja demokraatliku ühiskonna kujundamise kohta, oma elu Eestiga
sidunud või seda soovivate inimeste Eesti ühiskonda
integreerimiseks;
2) alaliselt Eestis elavate välismaalaste ja kodakondsuseta
isikute, samuti vähemusrahvuste sotsiaal-majanduslike, kultuuriliste ja
õigusprobleemide lahendamiseks;
3) Eesti kodakondsuse taotlejate
toetamiseks;
4) eesti keele õppimise ja kasutamisega seonduvate
küsimuste lahendamiseks;
5) Eestis elavate vähemusrahvuste kultuurilise ja
keelelise identiteedi säilitamiseks;
6) väljaspool Eestit
sündinute vabatahtliku tagasirände võimaluste ja tingimuste
kohta oma ajaloolisele kodumaale, samuti nende liikumise kohta kolmandatesse
riikidesse.
IV. Töökorraldus
-
Ümarlaud peab koosolekuid vähemalt kord kvartalis. Erakorraline koosolek kutsutakse
kokku, kui sellekohase kirjaliku taotluse on Presidendi esindajale esitanud
vähemalt kolmandik ümarlaua liikmetest. Erakorralise koosoleku
kutsub kokku Vabariigi Presidendi esindaja, kes ühtlasi juhatab
koosolekut.
-
Ümarlaua korralise koosoleku toimumise aeg ja päevakord
määratakse kindlaks eelmisel koosolekul. Päevakord kinnitatakse
käimasoleva koosoleku alguses.
- Ümarlaua koosoleku avab ja lõpetab
Vabariigi Presidendi täievoliline esindaja. Koosolekut juhatab
ümarlaua liige, kes valitakse eelmisel ümarlaua koosolekul.
- Ümarlaua
koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis saadetakse ümarlaua liikmetele.
Protokoll kinnitatakse järgmisel korralisel ümarlaua koosolekul.
Protokolle hoitakse Vabariigi Presidendi Kantseleis.
- Ümarlaua liikmed
võivad kutsuda koosolekule spetsialiste ja vaatlejaid
kooskõlastatult presidendi esindajaga. Kutsutud isikud võtavad osa
päevakorras olevate küsimuste arutelust, kuid ei osale
hääletamisel.
- Ümarlaud võib moodustada
töörühmi, kelle ettepanekud ja soovitused esitatakse arutamiseks
ümarlauale.
- Vabariigi Presidendi täievoliline esindaja võib kaasata
ümarlaua töösse spetsialiste ja vaatlejaid.
- Ümarlaud on
otsustusvõimeline, kui koosolekul on kohal vähemalt pooled
ümarlaua liikmed.
- Oma tegevuse korralduse asjus langetab
ümarlaud otsuseid. Riigi- ja ühiskonnaelu probleemide lahendamiseks esitab
ümarlaud ettepanekuid ja soovitusi.
-
Protseduurilistes küsimustes langetatakse otsus häälteenamusega.
- Ümarlaua ettepanekud, soovitused ja avaldused
riigi- ja ühiskonnaelu küsimustes loetakse vastu võetuks, kui
nende poolt on hääletanud vähemalt kaks kolmandikku koosolekust
osa võtnud ümarlaua liikmetest. Ümarlaua liikmetel
on õigus nõuda oma eriarvamuse märkimist vastuvõetud
dokumendis.
-
Vabariigi Presidendi täievoliline esindaja ümarlauas esitab ettepanekud
ja soovitused, mis ümarlaud on heaks kiitnud, Vabariigi
Presidendile.
- Vabariigi Presidendi täievoliline esindaja esitab
ümarlaua ettepanekud ja soovitused Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, samuti
Riigikogu komisjonidele nende menetluses olevate seaduseelnõude
kohta.
-
Ümarlaua tegevusest informeeritakse avalikkust. Avaldamiseks esitatakse
kooskõlastatud dokumendid.
- Ümarlaua koosolekute ettevalmistamiseks ja
korraldamiseks on Vabariigi Presidendi täievolilisel esindajal
sellekohane talitus.
V. Tegevuse finantseerimine
- Ümarlaua
tegevusega seotud kulud kannab Vabariigi Presidendi Kantselei, kasutades
selleks:
1) Vabariigi
Valitsuse poolt eraldatud vahendeid;
2) teiste riikide, kodumaiste ja rahvusvaheliste
organisatsioonide toetusi ning üksikisikute annetusi
ümarlauale.
- Ümarlaua tegevusaasta alguses esitab presidendi
esindaja ümarlauale tegevusaasta eelarve projekti. Eelarve kinnitab
ümarlaud häälteenamusega. Eraldatud vahendite kasutamisest informeerib
Vabariigi Presidendi esindaja ümarlauda igal korralisel
koosolekul. Kõik eelarvevälised kulutused, mis ületavad 10 000
krooni, peavad olema enne saanud ümarlaua heakskiidu.
VI. Lõppsätted
- Ümarlaua statuuti võib
täiendusi ja parandusi esitada iga ümarlaua liige. Statuudi
täiendused ja parandused võetakse arutusele, kui neid toetab
vähemalt üks kolmandik ümarlaua liikmetest, ja nad loetakse vastuvõetuks,
kui nende poolt on hääletanud vähemalt
kaks kolmandikku ümarlaua liikmetest.
- Ümarlaua tegevuse lõpetab Vabariigi
President. Ümarlaua liikmed võivad teha Vabariigi Presidendile
ettepaneku ümarlaua tegevuse lõpetamiseks. Selle ettepaneku poolt
peavad hääletama vähemalt kaks kolmandikku ümarlaua
liikmetest.
-
Ümarlaua statuudi kinnitab Vabariigi
President.
tagasi | avalehele
© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee |