Ümarlaua statuut
 
(vastu võetud ümarlaua istungil Tallinnas, 11. veebruaril 1998)

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimust,

- arvestades Eesti Vabariigi soovi tagada inimõiguste järgimine kooskõlas
rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega,
- püüdes edasi arendada stabiilsust, dialoogi ja vastastikust mõistmist mitmesuguste Eestis elavate inimrühmade vahel,
- otsustas Vabariigi President 10. juulil 1993. aastal kokku kutsuda ÜMARLAUA,
alalise nõupidamise Eestis elavate vähemusrahvuste, kodakondsuseta isikute ja
erakondade esindajatest.

I. Üldsätted

  1. Ümarlaud on Vabariigi Presidendi juures alaliselt tegutsev nõupidamine.
  2. Ümarlaua ülesandeks on riigi- ja ühiskonnaelu, sealhulgas rahvuslike, majanduslike ja sotsiaalpoliitiliste küsimuste arutamine.

II. Asutamise põhimõtted ja koosseis

  1. Ümarlaua liikmed nimetab Vabariigi President, arvestades võimalikult vähemusrahvuste ühenduste ja erakondade esindatuse vajadust.
  2. Vabariigi President nimetab oma täievolilise esindaja ümarlauas.
  3. Ümarlaua liikmed on oma tegevuses sõltumatud.
  4. Ümarlaua liikmed ei tohi olla teiste riikide kodanikud.

III. Tegevuse eesmärk

    7. Ümarlaua tegevuse eesmärk on välja töötada soovitused ja ettepanekud:

    1) Eestis stabiilse ja demokraatliku ühiskonna kujundamise kohta, oma elu Eestiga sidunud või seda soovivate inimeste Eesti ühiskonda integreerimiseks;
    2) alaliselt Eestis elavate välismaalaste ja kodakondsuseta isikute, samuti vähemusrahvuste sotsiaal-majanduslike, kultuuriliste ja õigusprobleemide lahendamiseks;
    3) Eesti kodakondsuse taotlejate toetamiseks;
    4) eesti keele õppimise ja kasutamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks;
    5) Eestis elavate vähemusrahvuste kultuurilise ja keelelise identiteedi säilitamiseks;
    6) väljaspool Eestit sündinute vabatahtliku tagasirände võimaluste ja tingimuste kohta oma ajaloolisele kodumaale, samuti nende liikumise kohta kolmandatesse riikidesse.

IV. Töökorraldus

  1. Ümarlaud peab koosolekuid vähemalt kord kvartalis.  Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui sellekohase kirjaliku taotluse on Presidendi esindajale esitanud vähemalt kolmandik ümarlaua liikmetest. Erakorralise koosoleku kutsub kokku Vabariigi Presidendi esindaja, kes ühtlasi juhatab koosolekut.
  2. Ümarlaua korralise koosoleku toimumise aeg ja päevakord määratakse kindlaks eelmisel koosolekul. Päevakord kinnitatakse käimasoleva koosoleku alguses.
  3. Ümarlaua koosoleku avab ja lõpetab Vabariigi Presidendi täievoliline esindaja. Koosolekut juhatab ümarlaua liige, kes valitakse eelmisel ümarlaua koosolekul.
  4. Ümarlaua koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis saadetakse ümarlaua liikmetele. Protokoll kinnitatakse järgmisel korralisel ümarlaua koosolekul. Protokolle hoitakse Vabariigi Presidendi Kantseleis.
  5. Ümarlaua liikmed võivad kutsuda koosolekule spetsialiste ja vaatlejaid kooskõlastatult presidendi esindajaga. Kutsutud isikud võtavad osa päevakorras olevate küsimuste arutelust, kuid ei osale hääletamisel.
  6. Ümarlaud võib moodustada töörühmi, kelle ettepanekud ja soovitused esitatakse arutamiseks ümarlauale.
  7. Vabariigi Presidendi täievoliline esindaja võib kaasata ümarlaua töösse spetsialiste ja vaatlejaid.
  8. Ümarlaud on otsustusvõimeline, kui koosolekul on kohal vähemalt pooled ümarlaua liikmed.
  9. Oma tegevuse korralduse asjus langetab ümarlaud otsuseid. Riigi- ja ühiskonnaelu probleemide lahendamiseks esitab ümarlaud ettepanekuid ja soovitusi.
  10. Protseduurilistes küsimustes langetatakse otsus häälteenamusega.
  11. Ümarlaua ettepanekud, soovitused ja avaldused riigi- ja ühiskonnaelu küsimustes loetakse vastu võetuks, kui nende poolt on hääletanud vähemalt kaks kolmandikku koosolekust osa võtnud ümarlaua liikmetest. Ümarlaua liikmetel on õigus nõuda oma eriarvamuse märkimist vastuvõetud dokumendis.
  12. Vabariigi Presidendi täievoliline esindaja ümarlauas esitab ettepanekud ja soovitused, mis ümarlaud on heaks kiitnud, Vabariigi Presidendile.
  13. Vabariigi Presidendi täievoliline esindaja esitab ümarlaua ettepanekud ja soovitused Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, samuti Riigikogu komisjonidele nende menetluses olevate seaduseelnõude kohta.
  14. Ümarlaua tegevusest informeeritakse avalikkust. Avaldamiseks esitatakse kooskõlastatud dokumendid.
  15. Ümarlaua koosolekute ettevalmistamiseks ja korraldamiseks on Vabariigi Presidendi täievolilisel esindajal sellekohane talitus.

V. Tegevuse finantseerimine

  1. Ümarlaua tegevusega seotud kulud kannab Vabariigi Presidendi Kantselei, kasutades selleks:
      1) Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud vahendeid;
      2) teiste riikide, kodumaiste ja rahvusvaheliste organisatsioonide toetusi ning üksikisikute annetusi ümarlauale.
  2. Ümarlaua tegevusaasta alguses esitab presidendi esindaja ümarlauale tegevusaasta eelarve projekti. Eelarve kinnitab ümarlaud häälteenamusega. Eraldatud vahendite kasutamisest informeerib Vabariigi Presidendi esindaja ümarlauda igal korralisel koosolekul.  Kõik eelarvevälised kulutused, mis ületavad 10 000 krooni, peavad olema enne saanud ümarlaua heakskiidu.

VI. Lõppsätted

  1. Ümarlaua statuuti võib täiendusi ja parandusi esitada iga ümarlaua liige. Statuudi täiendused ja parandused võetakse arutusele, kui neid toetab vähemalt üks kolmandik ümarlaua liikmetest, ja nad loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt on hääletanud vähemalt kaks kolmandikku ümarlaua liikmetest.
  2. Ümarlaua tegevuse lõpetab Vabariigi President. Ümarlaua liikmed võivad teha Vabariigi Presidendile ettepaneku ümarlaua tegevuse lõpetamiseks. Selle ettepaneku poolt peavad hääletama vähemalt kaks kolmandikku ümarlaua liikmetest.
  3. Ümarlaua statuudi kinnitab Vabariigi President.

 

tagasi | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Runder Tisch Roundtable Akadeemiline nõukogu Ümarlaud Kultuurirahastu