Jätan välja kuulutamata Riigikogus 3. aprillil 2001 vastu võetud "Õiguskantsleri seaduse § -de 6 ja 44 muumise seaduse".

Riigikogu muutis seaduse § 6 ja sätestas ametisse nimetatavale õiguskantslerile täiendavad nõuded. Seni kehtiva "Õiguskantsleri seaduse" § 6 lõike 1 kohaselt peab õiguskantsler olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt eesti keelt.

Seaduse vastava sätte uus redaktsioon kehtestab, et "Õiguskantsler peab olema vähemalt 40-aastane kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt. Õiguskantsler ei tohi olla olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest ega ole olnud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige. Seaduse mõtte kohaselt on sättes loetletud isikud, kes oma kuuluvuse tõttu mingisse organisatsiooni ei ole demokraatliku õigusriigi väärtustest ja julgeolekuhuvist sobivad täitma kõrget ning vastutusrikast õiguskantsleri ametikohta.

Lisaks ülaltoodud piirangutele sätestab aga "Õiguskantsleri seaduse" § 6 uus redaktsioon õiguskantslerile veel vanusepiirangu, haridustaseme- ja staažipiirangu. Nimetatud paragrahvi kohaselt peab õiguskantsler olema vähemalt 40 aastat vana (lõige 1), tal peab olema akadeemiline kõrgharidus ja Eesti doktorikraad või tasemelt sellele vastav mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad õigusteaduses (lõige 2) ning ta peab olema enne ametisse nimetamist töötanud õiguskantsleri nõunikuna või vanemnõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt kümme aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt kümme aastat (lõige 3).

Niisuguseid piiranguid õiguskantslerile põhiseadus ette ei näe. Põhiseaduse proportsionaalsuse põhimõte eeldab, et täiendavad nõuded ametiisikutele, sealhulgas õiguskantslerile peavad olema kooskõlas soovitud eesmärkidega. Riigikogu 3. aprilli 2001 stenogrammist ilmneb, et seadusandja motiiviks täiendavate nõuete kehtestamisel on tagada tulevikus õiguskantsleri ametisse asuva isiku kõrge kvalifikatsioon ja töökogemus. Samas kitsendavad need õiguskantslerile esitatavad nõuded oluliselt kandidaatide ringi ning sellest tulenevalt Vabariigi Presidendi õigust esitada vastavalt põhiseaduse §-le 78 punkt 11 Riigikogule sobivaim õiguskantsleri kandidaat. Taoliste piirangute tegemine Vabariigi Presidendile on vastuolus põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttest tuleneva riigivõimuharude ja põhiseaduslike institutsioonide autonoomsusega oma pädevuse teostamisel, mida rõhutas oma 14. aprilli 1998 otsuses nr 3-4-3-98 Riigikohus (RT I 1998, 36/37,558).

Pean vajalikuks 3. aprillil 2001 vastu võetud "Õiguskantsleri seaduse §-de 6 ja 44 muutmise seadust" Riigikogus uuesti arutada ja otsustada.


Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.



Lennart Meri

tagasi | otsuste arhiiv | avalehele