Riigikogus vastu võetud 15. detsembril 1998. Avaldatud Riigi Teatajas 1999 I, 4, 52.

Jätan välja kuulutamata Riigikogus 15. detsembril 1998 vastu võetud "Maareformi seaduse muutmise seaduse".

Seaduse 1. paragrahvi 6. lõige, millega täiendati "Maareformi seadust" paragrahviga 23² "Vaba metsamaa erastamine", on vastuolus põhiseaduse 11. ja 12. paragahviga.

Täiendatud paragrahvi 2. lõige kehtestab, et vaba metsamaa erastamist võivad kohalikult omavalitsuselt taotleda üksnes äriregistrisse kantud kohaliku omavalitsuse territooriumil põllumajandustootmisega tegelevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes ei ole omandaud või kellel ei ole õigust omandada metsamaad tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras.

Nimetatud säte piirab põhjendamatult eraõiguslike isikute õigusi, kes kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tegutsedes on põhitegevuselt metsamajandajad ja soovivad omandada metsamaad võrdsetel alustel põllumajandusliku tootmisega tegelevate eraõiguslike isikutega. Selline piirang on vastuolus põhiseaduse 11. paragrahviga, sest see ei ole demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja moonutab piiratavate õiguste ning vabaduste olemust. Õigusriigis kehtiva proportsionaalsuse printsiibi kohaselt peavad rakendatavad abinõud vastama soovitud eesmärgile. Metsamajandusega tegelevatele eraõiguslikele isikutele taolise piirangu kehtestamine on nende seisundi halvendamine võrreldes põllumajandusliku tootmisega tegelevate eraõiguslike isikutega, mistõttu see ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele ja on seega vastuolus põhiseaduse 11. paragrahviga.

Samuti on selle normiga piiratud põllumajandusliku tootmisega tegelevate eraõiguslike isikute õigusi, kes on juba omandanud või kellel on õigus omandada metsamaad tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras. Sellega koheldakse erinevalt sama kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumjandusliku tootmisega tegelevaid iskuid. Taoline piirang ei ole kooskõlas põhiseaduse 12. pragrahviga, mille kohaselt kedagi ei tohi diskrimineerida varalise seisndi, samuti muude asjaolude tõttu, rikkudes nii võrdsuse põhimõtet.

Seaduse 2. paragrahvi 1. lõige sätestab, et "kui katastriüksuse moodustamist enampakkumise korraldmiseks on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, viiakse toiming lõpule seni kehtinud alustel ja korras. Katastriüksuse moodustamise aluseks loetakse erastamise korraldaja taotluse esitamist pädevale asutusele või isikule katastriüksuse mõõdistamiseks".

Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996 määrusega nr. 268 kinnitatud "Maa enampakkumisega erastamise korra" (RT I 1996, 78, 1385) punkti 14 kohaselt käivitub piiratud enampakkumine selles osaleja vastava avalduse esitamisega maa asukohajärgsele erastamise korraldajale, millele alles hiljem järgneb erastamise korraldaja poolt katastriüksuse moodustamiseks õiguslike toimingute tegemine. Vastuvõetud seaduse sättega on rikutud põhiseaduse 10. paragrahvist tulenevat õiguskindluse printsiipi ja isikute õiguspäraseid ootusi, sest kehtivatest õigusnormidest lähtudes esitatud avalduse esitamisega maa piiratud enampakkumisega erastamiseks on isik oma õigust realiseerima asudes eeldanud, et senised alused ja kord jäävad kehtima. Taolisele seiskohale on 30. septembri 1998 oma otsuses nr. 3-4-1-6-98 (RT I, 86/87, 1434) asunud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.

Pean vajalikuks 15. detsembril 1998 vastu võetud "Maareformi seaduse muutmise seadust" Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla põhiseadusega. Sellega seoses tahan rõhutada, et "Maareformi seadus" on üks enne põhiseaduse kehtima hakkamist vastuvõetud seadustest, millest tuleneb ka tema eriline seisund õigussüsteemi terviklikkuse seisukohalt. Tuleb arvestada, et Eesti Vabariik tegi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga ühinedes reservatsiooni, mis puudutab omandireformi küsimusi. Seega on "Maareformi seaduse muutmise seaduse" puhul tegemist ka erilise õigusaktiga rahvusvahelise õiguse kontekstis. Kogu Eesti tsiviilkäibe ja õigussüsteemi seisukohalt on oluline, et õiguslikud lahendused, mis peaksid aitama Eesti põllumajanduse kujundamisele, püüaksid vältida reformiseaduste muutmist.


Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.


Lennart Meri

tagasi | otsuste arhiiv | avalehele