Eile, 13. mail kohaliku aja järgi kell 17.00 esines president Lennart Meri Ungari parlamendiliikmete ees kõnega, kus peatähelepanu oli keskendunud kahe riigi suhetele, Euroopa Liidu ja NATOga seotud küsimustele.

“Nüüd tuleb lihtsas ja ausas keeles pidada dialoogi maailmaga, Euroopaga ja ennekõike oma rahvaga ning selgitada, miks meie maad astuvad Euroopa Liitu ja NATOsse. Meil on ühine totalitaarne mineviku kogemus ja sellest paratamatult tulenev ühine tulevikunägemus”, olid president Meri sõnad.

President Meri väljendas oma kõnes tõsist heameelt, et Eesti ja Ungari on ilmutanud naabritega suhtlemisel ja vähemuste kohtlemisel head tahet.

“Ungari jõudis möödunud septembril lepinguni Rumeeniaga, mis annab kindlusetunde Kilozsvari ungarlastele või Bekesi rumeenlastele ning mis on eeskujuks kogu Euroopale. Eestil pole veel teada Venemaaga piirilepingu allakirjutamise aeg, aga meiepoolest võiks see olla hommepäev, sest leping on valmis, piiril valitseb Eesti ja Vene piirivalvurite laitmatu koostöö ning alus heanaaberlikeks suheteks on pandus”, ütles president.

Parim motivatsioon integreerumiseks tekib presidendi arvates siis, kui riik ei kindlusta mitte ainult inimõigusi, vaid ka majanduslikult inimväärse elu ja julgeoleku. Ei Eesti ega Ungari ei püri Euroopa Liitu ja NATOsse lihtsalt “vigade paranduse” korras. Me tahame nende organisatsioonidega liituda ikka nendelsamadel eesmärkidel, miks kuus Euroopa riiki algselt otsustasid liituda – majandust edendava ühisturu, aga ka konfliktide eos likvideerimise nimel.

Meil pole vaja mööndusi, mis lahustaksid Euroopa Liidu olemuse ja muudaksid ta paljude jõuetute maailmaorganisatsioonide sarnaseks. Me ei nõua oma kannatuste arvel privileege ega taha liituda muidusööjatena, seisab kõnes.

President rõhutas taas, et Euroopa Liidu laienemine saab ja peab tuginema vaid objektiivsetele kriteeriumitele.

“Nüüd on Euroopa Liidu kord näidata otsustavust,” ütles ta.

President Meri avaldas lootust, et Euroopal on piisavalt ajaloolist mälu, et ette näha geopoliitilise otsuse tagajärgi. Kui riike hakatakse Euroopa struktuuridesse vastu võtma üksnes geograafilise asendi põhjal, mitte aga reformide edukust arvestades, siis saadetakse sellega Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, aga kokkuvõttes kogu Euroopale, niisugune signaal, millest ohtlikumat ja tagurlikumat pole. Sest kes on nõus pingutama reformide nimel, kui see Euroopa struktuuridega liitumist kübetki lähemale ei too?

President tundis heameelt sellegi üle, et Balti riikide julgeolekuprobleem ei ole enam lihtsalt õhus, vaid sellega töötatakse erinevates riikides tõsiselt. Ometi ei tunnista kõik riigid, et just Baltimaad on selleks proovikiviks, mille järgi ajalugu hakkab hindama Euroopa võimet vältida koos Ühendriikide ja Venemaaga mineviku vigu. Julgeoleku ja stabiilsuse saavutamine siin on hädavajalik, et luua elav ja püsiv Euroopa, mis kannab meid uude aastatuhandesse, seisab kõnes.

“Me ei saa julgeolekut usaldada loodusseaduste hoolde”, on presidendi sõnad.

President rõhutas, et peame olema absoluutselt kindlad, et Madriid ei kujune uute eraldusjoonte tõmbamise viisakaks vormiks. Seda saab vältida, kui Madriidi minna kindla nägemusega Euroopa terviklikust julgeolekuarhitektuurist, mille arhitektuurilisteks lukukivideks on avatus ja läbipaistvus, juba praegu paika panna kindlad reeglid intensiivse dialoogi jätkamiseks, arvestades riikide enesediferentseerimise põhimõtteid.


Presidendi Kantselei infoteenistus
Kadriorus 15. mail 1997

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele